/nginx/o/2017/12/28/7442813t1hefcd.jpg)
/nginx/o/2018/03/07/7667073t1hd197.jpg)
Harjutamiskohtade vähesuse üle on Tartu jalgpalliharrastajad kurtnud juba aastaid. Hiljuti tegi Rahvaliiga klubi FC TRT77 eestvedaja Teet Arukaev Facebookis petitsioonile sarnaneva pöördumise. Noor harrastusjalgpallur juhtis tähelepanu sellele, et kunstmuruga jalgpalliväljakud on Tartus tõeline defitsiit. Tema eesmärk on koondada vutiharrastajaid ja üheskoos probleemile lahendus leida
Aastal 2016 koos sõpradega meeskonna kokku pannud Arukaevu sõnul saab Tartus praegu jalgpalli mängida Sepa jalgpallikeskuse, Tamme, Annelinna ja Mart Reiniku värskelt renoveeritud staadionil. «Vaatasin hiljuti nende kohtade broneeringuid ja nädala sees ei olnud praegu ühtegi vaba aega,» kurtis Arukaev. Nii-öelda magusamad ajad on argipäeviti kinni pannud Eesti parimas, Premiumi liigas mängiv JK Tammeka, esiliiga meeskonnad FC Santos, JK Welco ja B esiliigas mängiv FC Helios. See, et tugevamate liigade mängijatel on väljakute broneerimisel eesõigus, on loogiline. Harrastusjalgpallurid on aga endiselt lahendamata probleemi ees.
Tema enda klubi näiteks saab Sepa staadionil trenni teha alles kella poole üheksast õhtul kord nädalas teisipäeviti, tööinimestel tuleb seega uneaja arvelt lõivu maksta. Nädalavahetuseti on küll saadaval mõned vabad ajad, kuid need ei sobi jälle mängijatele, kellest paljudel lasuvad siis perekohustused.
See, et tugevamate liigade mängijatel on väljakute broneerimisel eesõigus, on loogiline. Harrastusjalgpallurid on aga endiselt lahendamata probleemi ees.
Arukaevu algatatud petitsioonis kutsutakse inimesi üles linnavalitsust probleemist teavitama ja üheskoos sellele lahendust leidma.
Harrastajad on tulevaste mängukohtadena kaalunud näiteks Tartu ülikooli õpetajate seminari ja Miina Härma gümnaasiumi spordiplatsi. Neil aga enam niisama mängida ei kannata ja väljakutele tuleks traumade vältimiseks paigaldada uus kunstmurukate.
«Kuna koolidel on juba olemas vajalik taristu koos riietusruumide ja kõige muuga, siis oleks hea, kui üks neist sõelale jääks,» ütles Arukaev. Arukaevu arvates võiks raha ettevõtmiseks tulla linnavalitsuselt, Eesti jalgpalliliidult või era-
sponsoritelt. Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul lähitulevikus õpetajate seminari spordiväljakut plaanis remontida ei ole.
Spordivaldkonna eest vastutav Tartu abilinnapea Madis Lepajõe ütles, et Miina Härma spordiplatsi renoveerimise rahastamist on linnavalitsuses arutatud, põhieelarvest jäi kordategemiseks vajalik summa välja ning kool esitas taotluse uuesti lisaeelarvesse. «Suure tõenäosusega see sisse ei jää, vähemalt sel korral. Praegu on prioriteet Annelinna jalgpallihall, Tartu jalgpalluritel on suurem mure sellega,» ütles Lepajõe. Volikogu peaks Lepajõe sõnul lisaeelarve vastu võtma aprillis.
Miina Härma gümnaasiumi direktori Ene Tannbergi sõnul on kool muruväljaku taastamisest väga huvitatud. Linnavalitsuses tehtud arvutuste järgi läheks väljaku täielik renoveerimine koos projekteerimise, uue aluskihi paigalduse, valgustuse ja uue kunstmurukatte peale panemisega maksma 235 000 eurot.
«Meie jaoks oleks lahendus ka see, kui vahetada ainult murukate ja kasutada teise ringi muru,» märkis Tannberg. Selline, paar aastat kasutatud murukate tema sõnul koolile sobiks ja kestaks 10–15 aastat.
Toetudes kunstmurusid paigaldava Advanced Sports Installation Europe ASi esindaja Raul Lättemägi tehtud arvutustele, maksaks kasutatud murukate koos paigaldusega 35 000 eurot, mida linna lisaeelarvest kool taotleski. Käegakatsutavat lahendust väljakutepuudusele seega praegu silmapiiril pole.