/nginx/o/2018/03/06/7663469t1hb503.jpg)
Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakond koostöös kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooliga korraldab 8.-9. märtsil Nelijärve puhkekeskuses rahvusvahelise folkloristide 13. talvekonverentsi «Kas sugu loeb?».
Folkloristid küsivad talvekonverentsil, kas sugu loeb
6. märts 2018, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sooteema valik on ajendatud selle jõulisest esilekerkimisest avalikes aruteludes ja asjaolust, et neist on üldjuhul puudunud ajaloolis-kultuuriline mõõde.
Konverentsil kõneleb arheoloog Marika Mägi matrilineaarsuse võimalikkusest muinasaja Eestis. Ajaloolased Mati Laur ja Ken Ird võtavad vaatluse alla 18. sajandi kohtuprotokollid, mis heidavad valgust toonaste vallasemade elule. Merili Metsvahi räägib Adam Petersonist kui esimese öö õiguse idee Eestisse toojast 19. sajandi teisel poolel ja Katre Kikas käsitleb oma ettekandes Jakob Hurda naissoost korrespondente.
Konverentsi korraldaja ja üks esinejatest Merili Metsvahi sõnas, et üleilmastumise kontekstis on ka Eestis hakanud sootundlikkus ja -teadlikkus suurenema.
«Selle muutuse on esile kutsunud avalikkuse ette tulnud kogemuslood, milles on rõhk soolisusel, sest need lood kõnetavad meid – ühtesid vähem, teisi rohkem. Et tasakaalustada nende lugude mõju ja arvestada ühiskondlikke otsuseid tehes Eesti oma traditsioone, on hädasti vaja teadlasi, kes tegeleksid meie perekonnaajaloo, sugudevaheliste suhete, seksuaalsuse ajaloo ja muude selliste teemadega. Samuti on tähtis, et nad tutvustaks oma töö vilju laiemale auditooriumile. Seekordse interdistsiplinaarse konverentsi üks eesmärk ongi õhutada selles vallas teaduslikku arutelu,» rääkis Merili Metsvahi.
Samal ajal Eesti-kesksete ettekannetega on konverentsil ka ingliskeelne paralleelsektsioon, milles analüüsitakse soosuhteid ja -stereotüüpe, soolist käitumist ja sugudevahelisi suhteid eri rahvarühmade seas üle maailma.
Esinejaid tuleb Iisraelist, Kanadast, Valgevenest, Soomest ja Makedooniast. Teiste hulgas peavad ettekande Tartu ülikooli rahvusvahelise õppekava «Folkloristika ja pärandirakendused» magistrandid, kes käsitlevad Itaalias, Indias, Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Bangladeshis elavaid etnilisi rühmi.