President premeeris usinamaid rahvaluule kogujaid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

President Kersti Kaljulaid õnnitles noort teadlast Rasmus Kaske rahvapärimuse kogumise eest.

FOTO: Sille Annuk

Eile andis vabariigi president Kersti Kaljulaid kirjandusmuuseumis kultuuriloo ja rahvaluule arhiivi kaastöölistele kätte presidendi rahvaluule kogumise preemiad 2017. aasta eest.

Aktusel sai presidendilt preemia Vaike Hang, keda tunnustati järjepideva asjatundliku kogumistöö eest aastatel 1981–2017. Sisukate kaastööde eest aastatel 2002–2017 premeeriti Urve Buschmanni. Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse teadur Rasmus Kask pälvis tänu pärimuskogumise algatamise ja läbiviimise eest Soomaa rahvuspargis. Kauaaegsele Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia õppejõule Ene Lukka-Jegikjanile avaldati tänu oma tudengite kogumistöö juhendamise ning mahuka folkloorikogu üleandmise eest.

Kersti Kaljulaid rõhutas preemiaid kätte andes rahvapärimuse tähtsust ja iga Eesti lugu talletanud inimese panust. Muu hulgas tõi president välja kirjapandud lugude omapärase esitusviisi. «Rahvapärimust saab väljendada värvikalt ning mõnikord ka nii, et selles on rohkem tegelikku elu kui näiteks ajalooõpikutes,» ütles Kaljulaid.

Lisaks ärgitas president kaastöölisi kirja panema praegusi lugusid, mida oleks huvitav lugeda tulevastel põlvedel. Nii soovitas ta keskenduda Eesti Vabariigi 100. aastapäeva lugudele, mis kõik kokku võivad anda elule hoopis teistsuguse vaatenurga kui ajaloolised faktid. Ta tõi näiteks, et kuigi Eesti Rahva Muuseumis peetud aastapäevapeol oli peaaegu sama palju istekohti kui Estonia teatris, võivad inimesed seda sündmust ikkagi tagantjärele meenutada kui püstijalapidu.

Raamatu esitlus

Aktusele eelnesid kirjandusmuuseumis kultuuriloo ja rahvaluule arhiivi päeva loengud ja etteasted. Muu hulgas esitleti Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud raamatut «Minu elu ja armastus. Eesti rahva elulood». Raamatu on koostanud vastne Tartu linna aukodanik Rutt Hinrikus ja Tiina Ann Kirss. Oma saatesõna on äsja ilmunud kogumikule kirjutanud president Kersti Kaljulaid. Raamat koondab 67 elulugu, mis valiti 2016. aasta eluloovõistluse 188 kaastöö seast.

Rutt Hinrikus väärtustab iga kaante vahele saanud eluloolist seika. «Üks elulugu on üks pilk Eesti ajalukku. See jutustab inimese elust oma läbituntud valu ja rõõmuga,» lausus Hinrikus raamatut tutvustades. 

Rahvapärimust saab väljendada värvikalt ning mõnikord ka nii, et selles on rohkem tegelikku elu kui näiteks ajalooõpikutes, ütles Kersti Kaljulaid.

Nagu tavaks on saanud, tehti eluloo ja kaastööliste päeval kokkuvõtteid möödunud aastal laekunud kirjatöödest. Eesti rahvaluule arhiivi juhataja Risto Järve sõnul iseloomustab 2017. aastat nii noorusliku entusiasmiga tehtud kui aastakümnetepikkune järjepidev kogumistöö ning talletati nii tänapäeva kultuurinähtusi kui mõtestati oma minevikukogemusi. 

Uued kaastööd

Eelmisel aastal kutsuti kirjutama kahel teemal: «Imelik nimi» ning «Loomariik ja inimene». 

Loomariigiteemalise võistluse läbiviija, vastne riikliku teaduse elutööpreemia laureaat Mall Hiiemäe tõdes, et kirjutajad pühendasid palju tähelepanu inimese ja loomariigi suhte väljendusvormidele. Näiteks kajastati loomadega seotud endeid ja isiklikke elamusi metsloomadega kohtumistest. Teema «Imelik nimi» inspireeris kirjutama uurimuslikke töid isikunimede päritolust ja tähendusest ning jutustama nimedega seotud ilmekaid lugusid.

Alanud kultuuripärandi aasta puhul kuulutati eilsel üritusel välja lastele ja noortele mõeldud võistlus «Püüa vanaema lugu purki!». Sellega soovitakse parandada koostööd ja mõistmist põlvkondade vahel. Oma loo saavad saata ka täiskasvanud. 

Tagasi üles