JÄRELVAADATAV: Eesti lipu austamise tseremoonia Tartu tähetorni juures tõi kokku tuhandeid tartlasi

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tuhanded tartlased, nii suured kui ka väiksed, kogunesid täna hommikul kell 10 külmast ja varajasest kellaajast hoolimata Toomemäele Tähetorni juurde Eesti lipu austamise tseremooniale. 

Kohal oli puhkpilliorkester Tartu ning seitse meeskoori ligi paarisaja lauljaga ehk Tartu Akadeemiline Meeskoor, Eesti maaülikooli meeskoor Gaudeamus, Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoor, Eesti metsatöötajate meeskoor Forestalia, Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi, Haaslava meeskoor ja Vanemuise seltsi meeskoor.

Esimesena tervitas tartlasi linnapea Urmas Klaas, kes ütles, et ajalugu on meile õpetanud: me ei tohi hetkekski kaotada valvsust, peame alati seisma isamaa eest.

«Meil kõigil on täna tervist, õnne ja vabadust rohkem kui varem. Aga me peame endalt küsima: mis on see minu idee, mis teeb meie elu veel paremaks? Olgu see Eesti Vabariigi suur sünnipäev ajahetkeks, mil hakata rohkem elama Eestile, olgu iga päev rõõmuks, mitte mureks ja vihaks,» kõneles Klaas ja soovis kõigile head Eesti aega ja lõpetas oma sõnavõtu traditsiooniliselt: elagu Eesti, elagu Tartu!

Järgmisena võttis sõna Eesti Vabariik 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli, kes rääkis, et oli hommikul oma vanematekodus Tähtveres ärgates esimesena näinud naabrimeest, vana jändrikku, kellega on tal alati keerulised suhted olnud: noorena käis ta naabri juures õunaraksus, hiljem on erimeelsusi tekitanud erinev kunstimaitse ning ilmselt ei vali nad ka samu erakondi.

«Kuid naabrimees sättis täpselt õigel ajal majale lippu. Ja ma mõtlesin: meil kõigil on üks nähtamatu side. Meid ühendab küll kiluvõileib ja kama, kuid meid ühendab veel üks salajane asi, millest me väga harva räägime ja sedagi sosinal. Ainult siis, kui oleme tõeliselt õnnelikud, ütleme me vaikselt: ma armastan sind.

Minu üleskutse ongi: võtame täna kell 20:18 oma kõrvalseisja ümbert kinni ja ütleme talle: ma armastan sind – isegi siis, kui see kõrvalseisja on jändrik naabrimees, kellel on teistsugune kunstimaitse ja kes valib teisi erakondi.

Eesti, ma armastan sind,» lõpetas Pruuli.

Kiriku sõnumi ütles edasi EELK Tartu praostkonna praost, Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, kelle järel võttis sõna Tartu linnakirjanik Mika Keränen. Ta soovis esmalt kõigile õnne oma emakeeles, misjärel läks üle eesti keelele.

Keränen rääkis, et igal aastal, kui ta ronib sel päeval Toomemäele, täitub tema süda tänulikkusest, sest siia on võimalik tulla ja siin lehvib Eesti lipp. Eestile kõike head soovides lubas Keränen, et tuleb sel päeval Toomele nii kaua, kuni jalad kannavad.

Lõpetuseks ütles oma tervitussõnad edasi Eesti Üliõpilaste Seltsi abiesimees Kaur Teder, misjärel suundusid inimesed raeplatsile rahvapeole kringlit sööma ja tantsu lööma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles