/nginx/o/2018/02/14/7579899t1hd98e.jpg)
Alates tänasest saavad ajaloo- ja Tartu linna huvilised tutvuda Tartu linnamuuseumi püsinäitusega «Dorpat. Jurjev. Tartu.» virtuaaltuuri vahendusel.
Tartu linnamuuseumi püsinäitust saab nüüdsest külastada ka virtuaalselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Virtuaaltuur võimaldab tutvuda linnamuuseumi püsinäitusega arvuti tagant lahkumata. Linnamuuseumi eesmärk oli tuua Tartu ajalooline pärandi lähemale neile, kes erinevatel põhjustel ei saa suursugust Katarina maja isiklikult külastada. Lisaks sellele jäädvustab see praeguse väljapaneku ka tuleviku tarbeks, mil Tartu linnamuuseum püsinäituse välja vahetab. Virtuaaltuuri saab külastada SIIN (alapealkiri Püsinäituse virtuaaltuur).
Tartu linnamuuseumi püsinäitus «Dorpat. Jurjev. Tartu» tutvustab Tartu mitmepalgelist ajalugu. Linna kujunemislugu algab muinasaegsest Tarbatu linnusest. Esile on toodud Tartu esmamainimine seoses Novgorodi suurvürst Jaroslavi sõjakäiguga 1030. aasta paiku, mille järel nimetasid vallutajad linnuse Jurjeviks. Kui ristisõdijad Tartu 1224. aastal lõplikult vallutasid, kujunes siia piiskopkonna keskus Dorpat.
16. sajandil jõudis Tartusse reformatsioon ja koos sellega pildirüüste. Püsinäitus tutvustab Liivi sõja aegseid purustusi, sellest ajastust pärinevat hõbeaaret ja 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi, Poola ja Rootsi aja vaimuelu, mille tuntuim sündmus on ülikooli avamine Tartus 1632. aastal. Kesk- ja varauusaja tellislinn hävis lõplikult Põhjasõja tulemusel 1708. aastal, mil Vene väed suure osa linnast õhkisid.
Varaklassitsistliku Tartu kujunemisega seondub muuseumi saal. Linnamuuseumi peamaja ekspositsioon lõpeb Vabadussõja sündmuste ja Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingut (2.02.1920) tutvustava väljapanekuga, kus väljapaneku keskmes on rahulepingu läbirääkimistel kasutatud Tartu rahu laud.