/nginx/o/2018/02/10/7563307t1h5a61.jpg)
Jõhvi naistantsurühm Gevi esitleb täna Eesti rahva muusemis oma uusi rahvariided. Varem oli ehitud end võõraste sulgedega, st tantsitud teiste paikade rõivastes, mis seal salata, ka Gevi garderoobist ei puudunud Muhu (ja teistegi saarte) rõivad.
Eesti Rahva Muuseumis esitleti Jõhvi kihelkonna naiste rahvarõivaid
10. veebruar 2018, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gevi naised otsustasid Eesti Vabariigi 100 sünnipäeva tähistada uutes rahvarõivastes. Eeltöö selleks algas 2014. aastal, tantsija ja projekti eestvedaja Tiina Kullamä algatusel, kes pani ühel esinemisel välja korjanduskarbi uute rõivaste soetamiseks. Muidugi, saadud rahaga välja ei tuldud, toetust saadi Kirderanniku koostöökogult Leaderi toetuse näol.
Rahvarõivakostüümi valikul tuginesid naised originaalesemetele, käidi abi saamas Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Jõhvi kihelkonnast on muuseumis hulk erinevaid rõivaid. Jõhvi kihelkonnast on võimalik valida üle 20 erineva käiste, üle 10 erineva tanuvariandi vahel, seelikute tegemiseks on eeskuju võtta 6 erinevat seelikult jne.
Et soe oleks peole minna ja tulla, vahel saaks õueseki tantsida, olid hädavajalikud ka väliriided. Nii telliti endale ka pikk-kuued ja villased suurrätid.
Rõivaste valmistamise võttis enda pele rahvarõivameister Silvi Allimann. Gevi rühmale valminud tanu ja käised on käsitsi tikitud siidlõngadega, nagu vanad 1840.aastal valminud originaalesemedki. Lõiked on võetud ERMi originaalesemetelt.
«Uued rahvariided on meie kingitus Eesti Vabariigile juubelisünnipäevaks,» ütlesid Gevi naised.