Veljo Ipits: Eestis on piisavalt hea, et ettevõtlust jätkata

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salvesti omanik Veljo Ipits.
Salvesti omanik Veljo Ipits. Foto: Sille Annuk

Tartu ettevõtja Veljo Ipits avastas pärast hommikust tervisetrenni, et ajakirjanik on talle mitu korda helistanud, ja lõpuks selgus, et põhjuseks on presidendi otsus talle Valgetähe IV klassi teenetemärk anda. «Tunnistan pattu, et olen olnud mõne tänases nimekirjas oleva inimese taotluse vormistamise juures, iseendast polnud küll aimugi,» sõnas ta.

Tegutsete mitmel rindel, praegu on nime juures märgitud lühidalt, et ettevõtluse edendaja. Kuidas seda märkamist endale tõlgite?

Tõlgin just nii, nagu küsite. Igaüks töötab erialal, mille ta on valinud, ja peab mingit kindlat tööd oma põhiliseks elutööks. Olen väljaõppinud majandusteadlane, kunagi alustasin ka ülikoolis teadustööd, aga üsna ruttu mõistsin: selleks, et majanduses teadust teha, peab olema majanduses sees. Eks seepärast suundusin ettevõtlusse ja olen ettevõtja olnud 30 aastat.

Just nüüd veebruaris saab 30 aastat esimese ettevõtte registreerimisest.

Pärast seda olen tegutsenud kaubanduses, restoranigi olen pidanud Tallinnas ja toitlustusettevõtteid Tartus. Hiljem keskendusin tööstusele, erastasime ettevõtteid, tegelesime Võrus Wermoga, olen olnud Weroli tehase rajamise juures ja aidanud üles ehitada Salvestit. Tootmine on mulle olnud kõige põhilisem.

Kõik muu tuleb sinna juurde. Leidsin, et tahaksin kaasa lüüa koduümbruse elu korraldamisel, seepärast olin Reformierakonna asutamise juures. Nüüd olen olnud juba üle 20 aasta Tartu volikogus. Ka Tartu Veevärgi nõukogu juhtimine eeldab majandusharidust ja -kogemust.

Olin judo tegevsportlane, seepärast kutsuti mind alaliitu. Tegev olen olnud ka toiduliidus ja kaubandus-tööstuskojas. Kui oled kaua oma valdkonnas tegutsenud, tulebki selline pagas ära kasutada.

Kuidas teha äri nii, raha tuleks, aga võidaks ka ühiskond?

Olen mõtisklenud, milline võiks olla minu suhe rahaga. Meie suhe on soe, aga see pole kirglik. On inimesi, kes armastavad raha märksa rohkem kui mina. Kui äri tehakse tublilt, aga ainult eesmärgiga rohkem koguda, ei vii see kusagile. Tuleb ka muud teha ja ühiskonnale tagasi anda. Kui endal on hästi läinud, tuleb muretseda ka nende pärast, kellel võib-olla ei lähe nii hästi.

Milline on ettevõtja elu Eestis praegu?

Kuivõrd ei ole võrdlusmomenti, milline võiks olla ettevõtja elu Lätis, Leedus või Ameerikas, ei oska ma täpset vastus anda. Ega kerge ole kellelgi, ei pea olema kerge ka ettevõtjal. Tuleb teha, mida oskad, suudad ja saad, siis tuleb ka tulemus. Ei saa kurta, et valitsus on teinud midagi halvasti ja kõik hädad on sellest tingitud, kuigi mõned hädad on. Mõned on kinni meis endis. On piisavalt hea, et Eestis ettevõtlust jätkata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles