Fotod: Tartus tähistati Tartu rahu aastapäeva

Täna möödus Tartu rahu sõlmimisest 98. aastat. Tähtpäeva puhul said Jaan Poska gümnaasiumi juures kokku Tartu linna koolide esindajad ning pidasid kõnesid. Välja on toodud Miina Härma ja Hugo Treffneri gümnaasiumi kõned. 

Hugo Treffeneri gümnaasiumi õpilased olid kirja pannud Tartu rahule pühendatud kõne, mille kandis ette kooli esindaja. Rahu on minu jaoks midagi nii iseenesest mõistetav, nii tavaline, igapäevane ja ju on see õnn. Õnn sündida ja elada vabas Eestit. Tõenäoliselt ei tunne ma rahu tõelist maiku kui pole elanud selle vastanduses. Peaksime rahu üheskoos hoidma ja säilitama. Eile õhtul küsisin oma klassikaaslastelt nende mõtteid ja arvamusi, mis on Tartu rahu ja mis see nende jaoks tähendab. Arvati, et peaksime panustama riigikaitsesse ja hoidma oma keelt ja kultuuri. See tähendab suhtlemist, võimalikult palju, emakeeles. Lööme kaasa võimalikult paljudel traditsioonilistel üritustel, näiteks laulu- ja tantsupidu, ja ka Tartu rahu tähistamine. Lisaks sellele võiksime me igaüks olla parem, peame leidma ja teadma oma puudusi ja tugevusi. Ühtetega leppima ja nendega toime tulema ja teistega toime tulema. Nii siis austame, hoiame, kinnistame. Head Tartu rahu aastapäeva!

Miina Härma gümnaasiumi kõnes meenutati Jaan Tõnissoni ja Jaan Poskat. Aasta hiljem 1921 aastal, Tartu rahu esimesel aastapäeval võttis Jaan Tõnisson kokku Tartu rahu tähenduse ja väga tõsise sõnumi tulevastele põlvedele, ka meile. «Eesti kui iseseisva rippumata riigi täielik tunnistamine vägevate liitriikide poolt tähendab suurt rahvuslist võitu. Rahva tung riiklisele rippumatusele on suurte Euroopa rahvaste poolt lõpulikult heaks kiidetud. Oma sammuga on liitriigid kinnitanud, et nemad mitte ainult Eesti rahva vabaduse armastusest lugu ei pea, vaid ühtlasi ka noort Eesti riiki eluvõimsaks hindavad, keda nemad kui kindlat rahvusvahelist tegurit arvesse võtavad. See kõik ei tõsta mitte üksi rahva enesetunnet ja tahtekindlust oma riigi ehitamise korraldamise ja kaitsemise töös kõike jõudu kokku võtta. Riiklise iseseisvuse lõpulik tunnistamine on meile ka olulikult enam kui tähis. Mitte ainult meie riigi rahvusvahelise seisu kindlustamise, lepinguvõimsuse tõstmise ja kaubanduslise läbikäimise kergendamise poolest. Isegi riigikaitse ja riikliku julgeoleku seisukohast loob lõpulik rahvusvaheline tunnistamine vägevate liitlaste poolt Eesti riigile sootu uue seisukorra.» Samuti sooviks rääkida ka Jaan Tõnissonist, kes oli meie kooli asutaja. Jaan Tõnisson oli selle valitsuse peaminister, kelle välisminister Jaan Poska pidas rahukõnelusi. Aga miks siis on Tartu rahu tähtis, rahu ise ei jäänud kahjuks püsima. Nõukogude Venemaa rikkus rahulepingu mitmeid punkte ning Nõukogude Liit okupeeris 1940. aastal Eesti Vabariigi. Aga rahulepingu tulemusel tunnustasid Lääne riigid Eesti iseseisvust. See jäi nii ka okupatsiooni tingimustes. Nii tagati Eesti vabariigi õigusjärgsus ja just seetõttu ei loodud 1991. aastal uut riiki vaid taastati meie iseseisvus. Lääne riikide tunnustus oli, on ja jääb meie vabaduse garantiiks.

Tartu linnapea Urmas Klaasi kõne Tartu rahu aastapäeval: 

Praegune aasta on meile väga tähtis, me mõtleme sellele, et eesti riik, eesti vabariik saab saja aastaseks, et meie laulupidude traditsioonist möödub järgmisel aastal 150. aastat. Et kaitseliidu Tartumaa malev saab sai juba eelmisel aastal 100. aastaseks ja kaitseliit ise saab juba 101. aastaseks. Et järgmisel aastal tähistame Eesti rahvusülikooli 100. sünnipäeva ja kõik see on seotud Tartuga. Nii nagu Valdur Mikita on kirjutanud – Eesti mõeldi välja Tartus. Ja nii ka on, et Tartu roll Eesti ajaloos on väga tähtis, nagu ka Tartu roll tänapäeval. Kui me mõtleme Tartu rahulepingule, mis oli Eesti iseseisvuse kindlustamise prooviks, kui me mõtleme meie Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale, siis me peaksime mõtlema, mida tähtsat, väljapaistvat ajaloo sündmused meile räägivad. Mulle räägivad nad sellest, et eestlastel ja meie rahvastel, kes on siin Eestimaal elanud on olnud üks suur eesmärk – olla omal maal peremees, olla iseseisev, ise otsustada oma tegude ja tegemiste üle, see on olnud meie suur eesmärk. Ja täna, kui me oleme nende suurte ajaloo sündmuste tähistamisel soovin mina, et meil oleks eesmärk, kõige tähtsam on see, et meil oleks eesmärk. Täna on pidupäev ja rõõmupüha, aga ma luban endale ühe tõsisema sõnavõtu sellel teemal, mis on meie eesmärk, kas me tegutseme ühise eesmärgi nimel või on meil kõigil väikesed huvid, mida me püüame kuidagi realiseerida, et oleks parem olla. Ühine eesmärk minu jaoks ja ma usun, et meie kõigi jaoks on see, et Eestimaa ja Eesti riik oleks meie rahvale kõige parem kodu ja kõige parem elupaik. Ja meil kõigil on täita oma ülesanne ja roll selles, et see saaks ja peaks olema nõnda. Me taastasime oma iseseisvuse nii, et mitte keegi ei pidanud hukkuma, aga jaanuari kuus on Eestis surma saanud kümme inimest liikluses ja mõtleme selle peale, et mida me peame ja saame teha, et ei juhtuks selliseid asju. Oleksime tähelepanelikumad üksteise suhtes, hoolivad, oleksime head kaaslased üksteisele. Aga kui teehooldus on puudulik, siis ei pea olema kellegi huvi õigustada end, et midagi on tegemata jäänud, vaid ei tohiks olla selliseid probleeme. Kui meil on ühine eesmärk, siis lähevad asjad hästi. Ma soovin, et meil oleks kõigil ühine eesmärk, Eesti riik, kui meie kõigi ühine kodu, kus me hoiame üksteist ja peame meeles üksteist. Ja lõpetuseks, aitäh, et olete siin, elagu Eesti riik, elagu Tartu!