Mis on Eesti ja Soome loos sarnast ja mis erinevat

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Tartu Rahvaülikool pani kahe naaberriigi auks oma tunniplaani terve loengusarja.

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu esimene loeng Tartu Rahvaülikoolis algab juba täna õhtul.

FOTO: Sille Annuk

Tartu Rahvaülikool kutsub Soome ja Eesti vabariigi sünnipäevadele mõeldes inimesi loengutele, mis aitavad vastata küsimusele, mis on Eesti ja Soome loos sarnast ja mis on neis erinevat?

Küsimusi on tegelikult terve rida.

Miks hoolimata ühisest merest, ühistest valitsejatest ja samadest sõdadest, ei ole meie käsi ajaloos päris ühtemoodi käinud? Gustav Suitsul oli 1917. aasta sügisel suur visioon, Soome ja Eesti kaksikvabariigi ühendus, mida arvata täna kahe hõimuriigi liitriigist?

Tartu Rahvaülikooli lektoreiks on sel puhul ajaloolased ja kultuuriloolased, kes arutlevad koos oma kuulajatega kahe vennasrahva ajaloo kujunemist, kultuurilugu ja  traditsioone.

Juba täna õhtul, 26. jaanuaril kell 17.30. algab rännak kunstiajalukku. Kunstiajaloolane Tiiu Talvistu on ette valmistanud terve sarja 100 aastasest Tartu kunstist, peatudes nii kunstiühingu Pallas algusaastail kui lõpuks ka Kursi koolkonnal. Ta järgmised loengud pärast tänast on 23. ja 27. veebruaril.

2. veebruaril kell 17.30 on rahvaülikoolis külas helilooja Alo Põldmäe.

Alo Põldmäe linnaraamatukogu klaveri taga.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Alo Põldmäe arutleb sümbolmuusika teemal. Miks meil ja Soomel on  sama viisiga hümn? Mis teoseid võiks pidada Eesti sümbolmuusikaks ja keda sümbolheliloojateks? Ajalooliselt on kujunenud, et lisaks ühisele hümnile on Eestil ja Soomel veel üks ühine sümbol – Soome helilooja Jean Sibelius?

Seppo Zettenberg.

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

16. veebruaril kell 16 kõneleb Tartu Ülikooli audoktor ja Kuopio Ülikooli emeriitprofessor Seppo Zetterberg.

Kuidas kujunes Soome ja kuidas Eesti ajalugu. Miks Soomel läks ühtmoodi ja Eestil teistmoodi. Miks Rootsi ja Vene võim oli meie riikide jaoks erineva tähendusega. Miks soomlased suutsid 30.ndatel aastatel demokraatia säilitada, aga Eesti mitte.

23. märtsil kell 17  vestleb aga kunstiakadeemia professor ja raadiosaadete sarja «Müstiline Venemaa» autor David Vseviov Eesti ajaloost, käsitledes olulisi pöördepunkte ja inimesi, kes on ajaloos olulist rolli mänginud.

Ajaloolane David Vseviov.

FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Loengud leiavad aset Vaksali 7 majas ja tulijad pääsevad kuulama, makstes viis eurot pileti eest. Soovitav on end siiski Tartu Rahvaülikooli kodulehel leongukuulajaks ka registreerida.

Tagasi üles