Eesti jäi medalikunstis peaaegu et ilma medalita

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lina Kalinauskaitė tutvustab näitust. Parema käe sõrmeotsad on ta enda 
uusimal medalil, mille lähedale on välja pandud tema isa Juozas 
Kalinauskase loomingut.
Lina Kalinauskaitė tutvustab näitust. Parema käe sõrmeotsad on ta enda uusimal medalil, mille lähedale on välja pandud tema isa Juozas Kalinauskase loomingut. Foto: Kristjan Teedema

Leedu medalikunstnikud on koostöös Leedu kunstnike liiduga korraldanud Balti medalikunsti triennaali aastast 1986. Kümnendal korral on nad oma kodumaa, Läti ja Eesti autorite kõrval kutsunud osalema kolleege Poolast ja Rootsist ning andnud näitusele, mis avatakse täna Tartu kunstimaja monumentaalgaleriis, alapealkirjaks «Balti ühtsus».

Eile kujundasid Antanas Olbutas ja Lina Kalinauskaitė galeriis väljapanekut ning said lõuna paiku mahti seda lühidalt tutvustada. Uksest siseneja näeb kõigepealt Leedu kunstnike loomingut, teised on paigutatud taamale.

Eesti kunstnike osalus on minimaalne. Mitmest rahvusest kolleegide hulgas leidub vaid üks meie kunstnik, tartlane Stanislav Netšvolodov kolme tööga. Nii et kui olnuks võistlus medalikunstnike arvukuses, jäänuks Eesti kolme Balti riigi arvestuses viimaseks. Ja kui võistluses osalenuks ka Rootsi ja Poola, oleks me jäänud hoopiski ilma medalita.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles