/nginx/o/2018/01/17/7492029t1he4c0.jpg)
Külmade ilmadega sagenevad päästjate väljakutseid kütteseadmetega seotud tulekahjudele ja tahmapõlengutele. Ka eilne tulekahju Tartus Tervishoiu tänaval sai alguse pigipõlengust korstnas.
Punane kukk pääses korstnast elumajja
17. jaanuar 2018, 16:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile õhtul teatati tahma- ja pigipõlengust Tartus Tervishoiu tänaval asuva eramaja korstnas. Pigipõlengust oli korsten sedavõrd kuumenenud, et selle lähedusse ulatuvad konstruktsioonid hakkasid suitsema ning korstnasse tekkinud pragudest hakkas ruumidesse imbuma suitsu. Päästjad avasid põlengu kustutamiseks ja tuleohutuse tagamiseks vahelae konstruktsioone. Hoone sai lammutustööde kõrval märkimisväärseid veekahjustusi.
Päästjate sõnul pole veel neil põhjustel juhtunud ühtegi traagilisemat tuleõnnetust. Hoiatame, et puhastamata korstnas süttivad tahma- ja pigipõlengud lõhuvad kütteseadet ning kuumenevate lõõride osade või tekkivate pragude kaudu võib põleng hoonesse levida. Hooajaliselt, sügisest kevadeni kasutatavaid seadmeid, tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Olenevalt küttematerjalist või kütteseadme eripäradest võib tekkida vajadus tihedamaks hoolduseks. Lisaks kütmisele tuleb regulaarselt kontrollida küttesüsteemide korrasolekut ja lasta pottsepal parandada väikseimadki katkised kohad.
Päästeameti sõnul peab eramajades selle töö kord viie aasta jooksul tegema kutseline korstnapühkija. Olenevalt küttematerjalist või kütteseadme eripäradest võib tekkida vajadus seda palju tihedamini puhastada, peamine, et tahmapõlengud oleks välditud. Kütteseadme mittehooldamisega tuleohu tekitamine on tuleohutusnõuete rikkumine ning selle eest võivad ohutusjärelevalve inspektorid karistada majaomanikku või -haldajat rahatrahviga.