Riia ring on Eesti kõige ohtlikum ristmik (2)

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riia ring on Eesti kõige ohtlikum ristmik.
Riia ring on Eesti kõige ohtlikum ristmik. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Kõige ohtlikum ristmik oli mullu Tartu Riia ring 160 liikluskindlustuse juhtumiga, mille kahjunõudeid oli kokku üle 200 000 euro. Võrreldes 2016. aastaga on Riia ringristmiku juhtumite arv kasvanud rohkem kui kolmandiku võrra.

Eesti liikluskindlustuse registris registreeriti mullu 35 400 kindlustusjuhtumit, neist 32 200 liikluskindlustuse juhtumit Eestis ja 3 200 juhtumit välismaal, mille põhjustasid Eesti sõidukid. Võrreldes 2016. aastaga oli mullu ligi 100 juhtumit rohkem. 2017. aastal Eestis toimunud juhtumite kahjunõuete summa oli 52 miljonit, mis on kolm miljonit rohkem kui 2016. aastal.

Üle 200 000-eurose kahjuga olid lisaks Tartus asuvale Riia ringile ka Sõpruse puiestee ja Tammsaare tee ristmik ning Tammsaare tee, Järvevana tee ja Pärnu maantee ristmik Tallinnas. Liiklusõnnetuste arvu kiire kasvu poolest paistsid silma Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmik, Akadeemia ring ning Narva maantee ja Jõe tänava ristmik.

Võrreldes 2016. aastaga vähenes kõige enam Haabersti ristmiku juhtumite arv, tunamulluse 144 juhtumi asemel toimus seal mullu 76 liiklusõnnetust. Võrreldes ülemöödunud aastaga oli vähem juhtumeid ka Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul ning Ahtri ja Lootsi tänava ristmikul.

Ligi pooled ristmikel aset leidnud õnnetustest olid tagant otsasõidud. 16 protsenti juhtudel toimus kokkupõrge ristuval teel liikujaga, 15 protsenti juhtumitest toimus reastumisel ja 4 protsenti ristmike õnnetusi põhjustas tagurpidi liikuja.

Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liikme Andres Piirsalu hinnangul oli eelmine aasta liikluses kooskõlas üldiste arengutega majanduses ja ilmastikus. «Kui ilmastiku mõju kindlustusjuhtumite sagedusele oli mullu võrreldes varasemate aastatega tagasihoidlik, siis majanduskasv lükkas üles liiklustihedust, mis omakorda tõi kaasa kindlustusjuhtumite püsivalt kõrge taseme. Kahjunõuete summa suure tõenäosusega veel kasvab, kuna raskemad juhtumid on alles menetluses ja võrreldes eelmise perioodiga on keskmine kahjunõude suurus üldise hinnatõusu taustal samuti suurenenud,» ütles Piirsalu.

2017. aastal oli parkimisjuhtumite osakaal kõigist õnnetustest 37 protsenti, mis on samal tasemel võrreldes 2016. aastaga. Enamik parkimisõnnetusi juhtus parkimiskohal manööverdamisel.

Viiendik Eestis toimunud liikluskindlustusjuhtumitest põhjustati ees liikuvale või peatunud sõidukile tagant otsa sõites. Reastumisel kahjustati kõrvalreas liikuvat sõidukit kuuel protsendil juhtumitest ja viis protsenti õnnetusi põhjustati teedel-tänavatel tagurpidi liikudes, jättes välja parkimisjuhtumid.

Seitsmes maakonnas oli liikluskindlustuse juhtumeid mullu rohkem kui tunamullu. Üle 10 protsendi kasvas liiklusjuhtumite arv Jõgeva ja Saare maakonnas. Kaheksas maakonnas juhtumite arv vähenes, rohkem kui kümnendiku vähenes Põlva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas.

64 protsenti liiklusõnnetustest juhtus Harju maakonnas. Viimastel aastatel on Harjumaa osakaal tasapisi kasvanud: 2016. aastal oli 63 protsenti ja 2014. aastal 62 protsenti kõigist juhtumitest Harjumaal.

Möödunud aasta kõige liiklusohtlikum koht oli Ülemiste keskuse parkla, kus leidis aasta jooksul aset 162 liikluskindlustuse juhtumit kogukahjuga 170 000 eurot. Üle 100 juhtumi toimus mullu veel Rocca al Mare kaubanduskeskuses ja Järve keskuses Tallinnas ning Lõunakeskuses Tartus.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles