Tartu linnamuuseumis avati eile uus näitus «Hermanni kulu ja kirjadega: Hermanni trükikoda ja väljaanded», mis annab ülevaate Karl August Hermanni asutatud trükikoja kirjavarast.
Hermanni trükivara õpetab ja paneb muigama
Näituse kuraatori Tenno Teidearu sõnul on näitus praegu ajakohane just selle pärast, et eelmisel aastal tähistas ajaleht Postimees 160 aasta juubelit ning nüüd on sobilik rahvale tutvustada kohta, kus omal ajal sai nädalalehest Eesti esimene päevaleht.
Trükikojast kaupluseni
Linnamuuseumi hoone ajalugu on rikkalik, kuid oli aeg, kui selle ruumides tegutses mitu Karl August Hermannile kuuluvat asutust-ettevõtet. Seal olid trükikoda, raamatukogu, aga ka muusikariistade kauplus.
Näitus keskendub üksikasjaliselt temaatilistele, Hermanni toimetatud tekstidega väljaannetele, mida ärkamisaja suurkuju rahvale valgustuseks pakkus. Trükikoda andis välja 650 raamatut, millest ainuüksi 500 võisid olla Hermanni ja tema poolvenna Micha sulest ilmunud.
«Näituse puhul on hea see, et trükised on avatult nähtaval, mistõttu saab külastaja lugeda ja tunnetada ajastule omast stiili,» ütles Teidearu.
Sada aastat, samad mured
Näitusele on jõudnud rahvaraamatud, laulikud, populaarteaduslikud väljaanded, ilukirjandusteosed ja perioodilised väljaanded. Näiteks on seal välja toodud ka üks meelelahutusliku suunitlusega lisaleht. Selleks on Postimehe Lõbulisa, mis ilmus reedeti vahelehena.
Teidearu seletas, et nagu tänapäeval, tunti ka sada aastat tagasi muret selle pärast, kuidas oma ajalehte kõige paremini müüa ja levitada. «Hermann mõistis juba siis, et tõsiste teemade vastu huvi äratamine käib üheskoos meelelahutusega. Nii oli võimalik lugejate hulka suurendada,» lisas ta.
25. jaanuaril kell 17 saavad huvilised lisaks näituse uudistamisele kuulata Roosmarii Kurvitsa loengut «Ajakirjanduse kodu».
Näitus Hermanni trükikoja väljaannetest jääb avatuks veebruarikuu lõpuni.