Tartu linn esitas kultuuri elutööpreemia kandidaadiks koorijuhi Vaike Uibopuu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vaike Uibopuu valiti 2008. aastal Tartu aukodanikuks ning istutas sel puhul Tartu tammikusse oma tamme.

FOTO: Margus Ansu

Tartu linn esitas riigi kultuuri- ja spordipreemiate kandidaatideks Vaike Uibopuu,  Juhan Maiste, Mariann Raisma, Anu Ormisson-Lahe ja Natalja Kotova.

Tartu linna aukodanik, koorijuht ja muusikapedagoog Vaike Uibopuu esitati pikaajalise ja väljapaistva tegevuse eest koorimuusika valdkonnas Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia kandidaadiks.

Juhan Maiste, Mariann Raisma ja Anu Ormisson-Lahe esitati raamatu «Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli ansambel valgustusajastul» eest kultuuri aastapreemia kandidaadiks ning vehklemistreener Natalja Kotova spordi aastapreemia kandidaadiks.

Vaike Uibopuud on peetud Eesti naislaulu hingeks. Ta on loonud Eesti ühe silmapaistvaima kammerkoori – Tartu ülikooli kammerkoori – ning Tartu ülikooli akadeemilise naiskoori vilistlaskoori. Tuntud koorijuht töötas pikka aega Tartu ülikooli akadeemilise naiskooriga, 42 aasta jooksul tõusis koor Vaike Uibopuu käe all Eesti parimaks naiskooriks, tunnustust võideti mitmel rahvusvahelisel konkursil ning salvestati Eesti ja maailma koorimuusikat.

Lisaks tööle koorijuhina on Vaike Uibopuu tunnustatud kooripedagoog ja tema pedagoogitegevus Heino Elleri muusikakoolis on olnud viljakas. Uibopuu dirigeerimisklassis on õppinud Triin Koch, Ain Tarro, Tiiu Sinipalu, Airi Liiva, Riina Airenne, Vilve Maide ja paljud teised muusikud.

1985. aastal sai temast esimene naine, kes on olnud Eesti üldlaulupeo üldjuht. Lisaks sellele oli ta üldjuht ka 1990., 1994., 1999. ja 2004. aasta üldlaulupeol. 2008. aastal valiti Vaike Uibopuu Tartu linna aukodanikuks.

Kunstiajaloolaste Juhan Maiste, Anu Ormisson-Lahe ja Mariann Raisma pikaaegse uurimistöö tulemusena on valminud koguteos, mis võtab kõige terviklikumalt kokku arhitekt Johann Wilhelm Krause loomingu Eestis ning annab ülevaate Euroopa kõige paremini säilinud valgustusajastu ansambli, Tartu ülikooli arhitektuuriansambli kujunemisloost. See uurimus kujutab endast tähelepanuväärset panust Tartu linna arhitektuuri ja ajaloo mõtestamisse.

Koguteos rikastab Eesti kultuuriajalugu unikaalse materjaliga ja fundamentaalse uurimistööga Eesti arhitektuuriajaloost. Siinkohal tunnustab Tartu linn lisaks eelmainitud koguteose põhiautoritele ka teisi professor Maiste uurimisrühma kuulunud kunstiteadlasi ja ajaloolasi Eestis ja välismaal.

Vehklemistreener Natalja Kotova on Eesti 2017. aasta treeneri nominent, Tartu linna 2017. aasta treener, Eesti 2017. aasta naissportlase ja aasta võistkonna liikme ning Tartu linna eelmise aasta parima naissportlase Julia Beljajeva treener. Natalja Kotova on kuulunud aastatel 1990–1995 Eesti epeekoondisesse ja töötanud 1988. aastast treenerina.

Ta on Julia Beljajeva treener. Beljajeva tuli 2017. aastal Eesti võistkonna koosseisus maailmameistriks ja individuaalselt III kohale ning Euroopa meistrivõistlustel saavutas individuaalselt III koha. Lisaks nendele tulemustele jäävad selle aasta sisse mitmed MK-etappide auhinnakohad nii individuaalselt kui Eesti võistkonna koosseisus. Veel treenib Natalja Kotova tugevat vehklejate järelkasvu.

    Tagasi üles