Rannar Raba: jõuludest jõuludeni

Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Seda kõike on liiga palju. Vale lippab kaks tiiru ümber maakera, enne kui tõde püksid jalga saab. Mõte taandub loba ees ning pealiskaudsus surub analüüsi prügikorvi. Tühjust on rohkem kui täidist.

Seda kõike on liiga palju. Üks telefonikõne ajab teist taga, chat istub chatˇi kukil. Koosolek järgneb nõupidamisele, kriisikommunikatsioon probleemistikule. Sisend jääb väljundita.

Seda kõike on liiga palju. Terror trambib inimlikkusel, tapatalgud neelavad laulu­pidusid. Massipsühhoos loob mõttetuid kampaaniaid, moeröögatused alandavad head maitset. Võitjad ei näe kaotajaid.

Seda kõike on liiga palju. Nutt summutab naeru, hirmu lained löövad turvatunde kohal kokku. Stress laseb hingerahust hea maitsta ja rutiin õgib inspiratsiooni. Midagi ei saa võtta sealt, kus pole mitte midagi.

Seda kõike on liiga vähe. Lohutus annab tõuke paranemisele, tänu sillutab teed uutele heategudele. Tummisest naljast jääb muie, mis nakatab möödujaid hiliste õhtutundideni. Andmise rõõm on suurim rõõm.

Seda kõike on liiga vähe. Avatud meel hoiab eelarvamused vaos ja vastuvõtlikkus leevendab pingeid. Vastutustunne lisab jõudu ja teotahet, uuendusmeelsusest tärkavad tõelised õnnestumised. Kokkuhoidmises peitub jõud.

Seda kõike on liiga vähe. Kallistusest saab särav silmapilk, suudlusest suurim rõõm. Väike pai teeb tüdruku õnnelikuks, tubli õlalepatsutus poisi tegusaks. Lähedusest sünnib kiindumus ja pühendumisest kestev armastus.

Aga me saame hakkama. Jõuludest jõuludeni.

Kosutavaid pühi ja elamusteküllast aasta lõppu, hea Tartu Postimehe lugeja! Oleme sinuga koos, sinu lähedal.