/nginx/o/2017/12/14/7405667t1h8745.jpg)
Pealinna rahvas saab juba ligi neli aastat viia oma seisma jäänud rõivad ja jalanõud avalikesse tekstiilikonteineritesse, kust taaskasutusega tegelev Humana Estonia ühendus need kokku kogub ja teisele ringile saadab. Uuel aastal tekib selline võimalus ka ülikoolilinnas.
«Tekstiilikonteinerid on ära tellitud, nende tegemine käib,» andis teada Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. «Need on teistmoodi konteinerid, sellepärast tuleb tellida.»
Tartlaste kaheksa tekstiilikonteinerit peaksid valmis saama kevadel, märtsis-aprillis. Need paigaldatakse suuremate poodide juurde, asukohad valitakse välja Humana Estonia ühendusega, mis hakkab konteinereid hooldama ja tühjendama.
Tallinna linnavalitsus lasi esimesed 21 rõivakonteinerit erinevatesse kohtadesse paika panna 2014. aasta märtsis. Nüüd on neid pealinnas ja selle lähiümbruses kokku 31.
«Täitumine oleneb asukohast, aastaajast ja nädalapäevast,» ütles Humana Estonia ühenduses tekstiilikonteinerite hoolduse, remondi ja tühjendusega tegelev Kalev Uuspõld. «Ühte konteinerisse läheb laias laastus kakssada kilo riideid. Suurte kaubanduskeskuste juures tuleb neid konteinereid tühjendada neli korda nädalas, eriti kiiresti täituvad need nädalavahetustel.»
Tallinlased on tema hinnangul avalikud tekstiilikonteinerid hästi vastu võtnud. «Alguses olid rõivakogused väiksed, saime kolm-neli tonni nädalas,» märkis Kalev Uuspõld. «Nüüd koguneb nädalas keskmiselt 14 tonni. Talvel on vaiksem, aga kevadel, kui perenaised teevad suurpuhastust, on meil küll tuli takus.»
Avalikud tekstiilikonteinerid on mõeldud selliste rõivaste ja jalanõude kogumiseks, mida saab veel kasutada, seega tuleks sinna viia puhas ja viisakas kraam. «Kõige tähtsam on see, et inimesed ei hakkaks nendesse konteineritesse olmeprügi panema, see rikuks kogu mahuti sisu ära,» märkis Ülle Mauer.
Kalev Uuspõld tõdes, et ideaalselt rõivakonteinerite kasutajad veel ei käitu. «Eks neis ole olnud igasugust värki,» rääkis ta. «Inimesed ju ei loe seda, mis on konteinerile kirjutatud. Seal on suurte tähtedega kirjas, et pange siia ainult puhtaid ja korralikke rõivaid. Aga ega prügiprotsent väga suur ka ole, viletsam kraam saadetakse meilt suurtesse ümbertöötamistehastesse, nii et enamik läheb ikka asja ette.»
Konteinerite valmimiseni saavad tartlased oma rõivaülejäägid viia Jaama ja Turu tänava jäätmejaamadesse. Praegu võetakse jäätmejaamades rõivaid ning jalanõusid vastu tasu eest, selliste jääkide kilohind on 18 senti.
«Jaanuarist hakatakse Jaama tänava jäätmejaamas tekstiili vastu võtma sisuliselt olematu hinnaga, kuskil sent tonni eest,» ütles Ülle Mauer.
Tartu tekstiilikonteinerite soetamiseks kulub 5683 eurot. Sellest 5113 eurot on keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) kaudu saadud toetus, ülejäänu panustab Tartu linn.