Kolme põlvkonna lavakunstihuviliste muusikamälus seostub Vanemuise teatriga kindlasti kõige enam publikukutsung. See on märguanne, et on paras aeg astuda saali, sest üsna kohe tuleb valmis olla etenduseks. Vanemuise praeguseni kasutuses olev helimärk kõlas esimest korda 50 aastat tagasi, 9. detsembril 1967 teatri uue suure maja avaetenduse eel.
Vaata, kuula ja loe: Vanemuise publikukutsung tähistab oma esimest juubelit
7. detsember 2017, 15:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ei ole teada, miks on signaaliks valitud fraas «Õnn, meie juurde jää, jää meiega» Juta ja Ülo duetist, mis on pärit Evald Aava kolmevaatuselisest ooperist «Vikerlased». Oletatavasti selle pärast, et vikerlaste ehk eesti viikingite Sigtuna hävitamise retke taustal kulgev armastuse ja inimsaatuse kujunemise lugu on esimene eesti rahvuslik ooper. Esietendus oli sügisel 1928.
«Mitu «Vikerlaste» aariat on hakanud elama oma elu, tuntuim neist on Juta ja Ülo duett «Õnn, meie juurde jää, jää meiega», mille Aav seadis 1935. aastal viiulile, tšellole ja klaverile ka instrumentaalpalana,» kirjutab Rein Veidemann tänavu 18. märtsil Postimehe AKs.
Uue maja avaetendus
Sellesama dueti pealkiri on 9. detsembril 1967 ajalehes Edasi poolesajarealisel pildiga uudisel, mis heidab muu hulgas ettevaatava pilgu sama päeva õhtul toimuvale. Endise uhke teatrihoone varemetele kerkinud Vanemuise uus maja oli kavas avada Eino Tambergi ooperi «Raudne kodu» esietendusega, lavastaja Kaarel Ird. (Esimene «Raudse kodu» lavastus esietendus suvel 1965 Estonias, lavastas Udo Väljaots.)
«Kui siis publik on uudistavalt ringi vaadanud jalutusruumides, astunud läbi puhvetiruumist, nautinud linna tuledemerd enda all, jõudnud juba esimesed muljed omavahel ära rääkida, kostab kõigile kõrvu meloodiakatke E. Aava «Vikerlastest»,» kirjutab Edasi. «Seegi on üks uuendustest, mis jätab kellahelina etenduse alguse märgina vanasse majja.»
Vanemuise turundusjuht Ave Svarts teatas, et sama meloodia on erinevates arranžeeringutes olnud kasutusel järjepidevalt tänini. Praeguse salvestise on teinud 1997 Vanemuise sümfooniaorkestri muusikud. Publikukutsungi paneb käima etenduse helitehnik.
Publikumärgid mujal
Mida kasutatakse mujal, näiteks Eesti draamateatris ja Rakvere teatris andmaks publikule märku, et trupp on valmis ja eesriie tõuseb peagi?
Rakvere teatri reklaamijuht Kristo Kruusman teatas, et tõenäoliselt kümme aastat tagasi valminud kutsungi autor on helilooja Ardo Ran Varres.
«Kunagi oli meil paar aastakümmet muutumatuna puhkpillil, vist flöödil mängituna «Tuljaku» esimene fraas,» lisas Kruusman. «Uue maja valmimisel aasta 2005 tegi uue kutsungi Peeter Rästas mingi oma bändiga, selline pasuna törtsutamine, mis ei kõlanud just eriti kaunilt, ja seetõttu tekitas publikus päris palju küsimärke. Nii otsustati tellida uus kutsung Ardo Ran Varreselt.»
Törtsutamiskutsungi salvestas ansambel Pesemata Litside Kamp koosseisus Peeter Rästas (fanfaarid), Margus Grosnõi (taldrikud) ja Märt Avandi (tuuba). «Nad andsid isegi plaadi välja ja see kutsung oligi plaadi ühe loo algus,» meenutas Kruusman.
Eesti draamateatri dramaturg Ene Paaver teatas, et tema teatri kutsuva helimuusika autor on Liisa Hirsch. Draamateatris töötas ta aastail 2011–2013, nii et sellest ajavahemikust on pärit ka kutsung. «Teda inspireeris meie kristallist valgustite ripatsite liikumisel tekkiv kilin,» lisas dramaturg.
Draamateatris oli varem kasutusel ainult valgusmärk, kuid selle peale publik sageli ei reageerinud. Vahel arvati ja arvatakse praegugi, et see viitab elektrikatkestusele või elektri ajutisele kõikumisele.
Draamateatris käivitab publikumärgi helitehnik viis minutit ja üks minut enne etenduse algust. Samal ajal annavad valgustajad ka valgusmärgi. Vaheajal antakse valgus- ja helimärk 15. ja 18. minutil.
