Tiigi tänava vanas auruveskis käib jälle kibe töö

Tiigi veskist saab 20 elamisega kortermaja, kuhu elanikud peaksid kolima tuleva aasta suve lõpus.

FOTO: Margus Ansu

Käesoleva aasta alguses leidis Tartus Tiigi tänaval asuv vana veski lõpuks ostja. Kui arendaja, tänavu aprillis noorte ettevõtjate rajatud osaühingu Veski Residentsid plaanid vett peavad, võivad elanikud sinna sisse kolida järgmise aasta suve lõpus. 

«Oleme ühte vanasse majja endale kodu loonud, selle pärast ei karda me veskist kortermaja tegemist, meil on head abilised ja ehitajad,» ütles Veski Residentside juhatuse liige Helina Oinak. «Tahame, et linnas oleks midagi ilusat. Oleme kogu oma hinge sellesse ettevõtmisse pannud, soovime, et koletisest saaks kaunitar. Meie eesmärk pole sinna kipsist seintega kodusid teha.»

Kevadeks uus ilme

Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Egle Tamm tõdes, et ülikoolilinnas pole seni vanu tööstushooneid kortermajadeks ehitatud. «Esimene oli Pargi saun, millest saab kortermaja, ning teine Tiigi veski,» ütles ta. 

Tiigi veski on ehitismälestisena kaitse all ning sinna kortermaja tehes tuleb arvestada piirangutega. «Kuid selliseid vanu tööstushooneid on võimalik mõistlikult ümber ehitada,» kinnitas Egle Tamm. «Tartus ei kardeta vanade hoonete taastamist ja uuendamist, meil on kesklinnas väga vähe tühjana seisma jäänud maju.»

Veskist ehitatavasse kortermajja tuleb 20 elamist, on nii ühetoalisi kui ka nelja-viietoalisi kortereid. Ühetoalised korterid on 32-ruutmeetrised, suurimad kuni sajaruutmeetrised. Kortermaja põhiprojekti koostas arhitekt Kaja Onton, ehitustöid teeb osaühing Pro-Building. 

Tiigi veski välisilme jääb samaks.

FOTO: Eskiis / Priit Säesk

Hoone rekonstrueeritakse vundamendist katuseharjani, säilitades väliselt esialgset arhitektuuri. Tööde käigus soojustatakse olemasolev vundament, sokkel ja fassaad.

Vanade palkseinte ja puitvahelagede kandvad konstruktsioonid säilitatakse. Kõik korterid saavad uued heli- ja soojapidavad puitaknad. Hoonesse tuleb uus elektrisüsteem ning nüüdisaegne ventilatsioonilahendus.

Siseviimistlusega korteri ruutmeetri hind algab 2500 eurost. Soovi korral võib osta ka siseviimistluseta korteri, sellises elamises on ruutmeetri hind 2200 eurot.

«Töö käib suure hooga, kõik on seni hästi laabunud,» ütles Helina Oinak. «Loodame, et kevadeks on maja välisilme ilus ja suve lõpus saavad inimesed sisse kolida. Selline on meie plaan.» 

Aadressil Tiigi 61a asuva veski lasi ehitada kaupmees Georg Riik, kes ostis 1882. aastal Tähtvere mõisamaadest eraldatud kinnistu. Kultuurimälestiste registri andmetel projekteeris ehitusmeister F. Hübbe 1885. aastal sellele kinnistule kahekorruselise puidust aida ning selle põhjaküljega liituva puust kuuri.

1888. aastal projekteeris ehitusmeister C. Bescht aida kõrvale kahekorruselise kivist veskihoone. Nii pani kaupmees Riik oma auruveskiga aluse tööstuslikule jahutootmisele Tartus. 

Veski töötas üle 100 aasta

Veski ukse kohal on säilinud omaniku Georg Riigi nimetähtede ja aastaarvuga plaat «G.R 1885».

FOTO: Margus Ansu

Aktsiaseltsi Tartu Mill juubelikogumikus «Tartu Mill 10» on kirjas, et 1908. aastal omandas oksjonil Tiigi veski Felix von Berg, kes koormas selle hüpoteegiga ja seejärel kinkis edasi. 1910. aastast oli veski omanikuks Tartu- ja Viljandimaa mõisnike ühistu. Veski tootmisvõimsuseks oli siis 36 tonni jahu ööpäevas. 

1927. aastal sai veski omanikuks Peeter Jänes. Tema ajal andis põhilise osa sissetulekust veskikivide ja -masinate tootmine. 

Pärast riigistamist kuulus veski Tartu jahu- ja leivakombinaadile, 1959. aastal läks see teraviljasaaduste valitsuse Tartu elevaatorile. Uus omanik kavatses Tiigi veski sulgeda, kuid tulekahju Lembitu tänava veskis number 2 tingis ikkagi käigushoidmise. 1962. aastal võeti maha viimased Jänese ajast pärinevad seadmed. Veski tegevus lõppes 1996. aastal.

Tagasi üles