/nginx/o/2017/10/25/7250155t1h8b66.jpg)
Iga kahe aasta tagant jagab rahvusvahelisi energiaagentuure ning kaugkütte ja -jahutuse ettevõtteid ühendav organisatsioon Euroheat & Power auhindu, et tunnustada energiaettevõtteid tehtud uuenduste eest. Esimest korda pälvis auhinna Fortum Tartu ja seda tootmistegevuse laienemise kategoorias.
Rahvusvahelise žürii hinnangul on Fortum teinud silmapaistvaid edusamme, kujundades nõukogudeaegsest küttevõrgust nüüdisaegse tõhusa ja säästliku kaugkütte- ja jahutussüsteemi.
«Ikka on hea meel, kui meid tervele maailmale eeskujuks tuuakse,» tõdes parasjagu Kataris konverentsil viibiv Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots. Auhinna tõi Tartu pikaajaline kaugküttevõrgu areng ja viimaste aastate jahutusjaamade võrgu arendamine. «Ka jahutusjaamades tekkiva jääksoojuse kogume kokku ja suuname soojatootmisse tagasi,» kinnitas Külaots.
Kohalikele taastuvkütustele üleminek alandas Tartu soojatootmise käigus tekkiva süsinikdioksiidi (CO₂) hulka üle 30 protsendi. Samal ajal on firmal õnnestunud kasvatada oma müügimahtu üle 40 protsendi.
Loodust säästab seegi, et tasapisi on hakatud kaugküttevõrguga ühendama lokaalseid soojusallikaid, näiteks tööstuses tekkivat jääksoojust. Nii ühendas Fortum kaks aastat tagasi oma küttesüsteemiga Kroonpressi trükikojas töötava trükimasina kuivatusahju. Maagaasiga köetavast ahjust väljub ööpäev läbi 350-kraadine õhk, mis lasti seni korstna kaudu atmosfääri, kõneles toona Kroonpressi keskkonnajuht Sander Jahilo.
Trükikoja korstnale paigaldatud 250 kW võimsusega õhk-vesi-soojusvaheti kärbib atmosfääri lastavate gaaside kuumust umbes 200 kraadi võrra ja soojus suunatakse Fortumi kaugküttevõrku. «Võrk toimib nii energiaakumulaatorina, kuhu suunatakse elektritootmise, tööstuse ja kaugjahutuse jääksoojus ning sealt edastatakse see klientidele,» kirjeldas Külaots.
Mis puudutab aga jahutust, siis võrreldes lokaalsete jahutusseadmetega on kaugjahutuse CO₂-koormus koguni 70 protsendi võrra väiksem. Praegu töötab Tartus kaks jahutusjaama: üks kesklinnas ja teine Lõunakeskuse juures.
Külaotsa sõnul on Fortumil soov jätkata investeeringuid uutesse nutilahendustesse ja tehnoloogiatesse ka tulevikus.
Viiest välja antud auhinnast tuli Baltikumi veel teinegi. Lätlaste Salaspils Siltums oli žürii arvates väärt uuendusauhinda terve linna küttesüsteemi moderniseerimise eest.
Koos uue biokütusel töötava katlamajaga on lätlastel õnnestunud luua üliefektiivne süsteem, mida jälgitakse ja arendatakse edasi.
Efektiivsuse auhind kuulub hispaanlastele, kes lahendasid kompleksselt Valladolidi linnastusse kuuluva Torrelago elurajooni kütmise. Uute küttesüsteemide ja hoonete soojustamise koosmõjuna vähenes tarbijate energiatarve 50 protsenti.
Katari sõitsid energiaasjatundjad kokku põhjusega, sest just see riik pälvis auhinna Dohast põhja pool asuva hiiglasliku jahutusjaama eest.
Veel anti välja auhind «Raamist välja». Selle said rootslased, kes otsustasid, et reisilaeva Stena Danica regulaarliinil hoidmise käigus tekkivat soojust saab kasutada Göteborgi linna kütmiseks.