Kui kaks korruptsioonikahtlustuse saanud abilinnapead tagasi astuvad ja ka linnapea poliitilist vastutust võttes tagasi astuks, halvaks see Tartu linnavalitsuse kui ametiasutuse töö.
Linnapea tagasiastumine halvaks Tartu linnavalitsuse töö (2)
19. oktoober 2017, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnapea Urmas Klaas ütles eile, et nõuab korruptsioonikahtlustuse saanud abilinnapeade Artjom Suvorovi ja Valvo Semilarski tagasiastumist. Tagasiastumiseks peaksid nad esitama avalduse linnasekretärile ja tagasiastumine jõustub kõige varem järgmisest kuupäevast, kuid avalduses saaks nimetada ka muu järgneva kuupäeva. Küll ei saa selleks olla avalduse esitamisest varasem kuupäev.
Linnasekretär Jüri Mölder ütles, et sellist avaldust ei pea arutama ega hääletama, see on lihtsalt fakt.
Samad reeglid oleksid linnapea puhul, kui Urmas Klaas, tundes poliitilist vastutust, esitaks tagasiastumise avalduse. Ikka linnasekretärile ja ka tema puhul jõustuks tagasiastumine kõige varem järgmisest päevast. Olgu öeldud, et Klaas on seni väitnud, et tema usaldust on kuritarvitatud, kuid ta ei näe, et tema tagasiastumine teeks midagi paremaks.
Kui aga linnapea sellise valiku teeks, tekiks Tartus olukord, kus linnavalitsus ei saa enam otsuseid langetada. Volikogu on linnavalitsuse moodustanud kuueliikmelisena ja see on otsustusvõimeline nelja liikmega.
Tagatipuks, pärast valimistulemuste välja kuulutamist lõpevad ka volikogu ja selle senise esimehe Vladimir Šokmani volitused.
Mölder täpsustas, et selliseks olukorraks ei ole seadusandja lahendust pakkunud. Nii või teisiti ei saa aga volikogu esimees asendada linnavalitsuse ühtegi liiget.
Uus volikogu koguneb seitsme päeva jooksul pärast valimistulemuste välja kuulutamist.