Suri rahvatantsutule hoidja Helju Mikkel
Lisatud ärasaatmise teave!

Helju Mikkel oma kodus märtsis 2000.

FOTO: Ove Maidla / Postimees

5. oktoobril suri rahvatantsujuht ja tantsulooja Helju Mikkel, kes Tartu ülikooli rahvakunstiansambli kunstilise juhina oli aastal 1956 üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus üks algatajaid.

13. märtsil 1925 Nõos sündinud Helju Mikkelit (neiuna Amberg ja Ambre) nimetasid rahvatantsijad tunnustuse ja hellusega Tantsumemmeks või lihtsalt Memmeks.

Viimase suurema tunnustusena sai Helju Mikkel veebruaris 2011 Anna Raudkatsi nimelise elutööstipendiumi, mis anti talle üle 900 rahvatantsija osalusel Paides toimunud tantsukontserdil. «Meie valvata ja hoida on Eesti rahvatantsutuli, sest tema valgustab ja tema valguses ei eksi teelt, niisama kui rahvatantsu tule paistel ei külmu terekäed,» ütles Helju Mikkel.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse edastatud nekroloogis on kirjas, et rahvatantsuteadmised omandas Helju Mikkel Eesti NSV rahvaloomingu maja tantsukoolis. Lisaks sellele täiendas ta end erinevatel seminaridel ja koolitustel.

Tantsujuhina tegutses ta alates 1945. aastast. Ta kuulus üldtantsupidude lavastusrühma neljal korral – 1970. aastal peo üldjuhina ning kolmel korral (1955, 1965, 1973) liigi üldjuhina. Aastatel 1994, 1999 ja 2004 süüdati tantsupeotuli Helju Mikkeli koduõuel Haldja talus.

Helju Mikkeli looming on Eesti tantsuautorite seas üks omanäolisemaid. Tema tantsude sammustik on tugevasti seotud eesti rahvatantsuga, haarates laia teemaderingi, sh töö poetiseerimine, rahvakombed, loodus, inimsuhted. Helju Mikkeli tantse iseloomustab aegumatus, see on meie autoritantsu kullafond. Tema tuntumad tantsud on «Kullaketrajad», «Vanaisa polka», «Otsapandjatse», «Lina», «Tedremäng», «Kiigemäng» ja «Kaksteist kapukat».

1999. aastal ilmunud Helju Mikkeli raamat «Vahetussamm» annab ülevaate tema elu- ja loometeest, olles samas omalaadne õpperaamat mitme põlvkonna tantsujuhtidele. Ta oli eesti rahvatantsu mõtestaja, filosoof ja tantsumõtte levitaja, rahvatantsija usutunnistuse looja.

1997. aastast antakse Tartumaal välja Helju Mikkeli rahvatantsupreemiat, muude tunnustuste kõrval sai ta aastal 2005 Tartumaa Kuldse Tammeoksa.

Nekroloogile on alla kirjutanud kultuuriministeerium, Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutus, Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts ning Tartu ülikooli rahvakunstiansambel.

Helju Mikkeli ärasaatmine viimsele teekonnale algab 18. oktoobril kell 12 Haldja talus ja jätkub kell 14 Nõo kirikus. Muldasängitamine Nõo kalmistul.

Tagasi üles