Uus kaarsild kiirgab ja heliseb

Värskelt renoveeritud Tartu Kaarsillal saab nautida ruumilisi heli- ja valgusinstallatsioone, mille autorid on Eesti kunstiakadeemia uusmeedia osakonna magistrandid.

«Ruumiline heli tähendab seda, et see esitatakse 12 kõlarist ning helipilt muutub ruumis ja sõltub kuulaja asukohast. Näiteks tavalised helisüsteemid on orienteeritud ühes suunas kuulamisele ning kasutavad kahte kõlarit, kodukinosüsteem kasutab enamasti kuut kuni kaheksat kõlarit,» selgitas töö üks autoreid Martin Rästa, kelle meeskonda kuulusid veel Aivar Tõnso, Liisi Küla, Roman-Sten Tõnissoo ja Sten Saarits.

Ruumiline heli

Iga päev kostab sünkroonis raekoja kellamänguga sillalt viie helikunstniku teosed, mis algavad dialoogist kellamänguga ning arenevad sellest edasi. «Helikujundus ei ole kellamängu toetav element, vaid iseseisev teos, mis arvestab keskkonnas toimuvat ja aitab linnaruumi helipilti siduda ja rikastada,» lausus Rästa. 

Kõik heli- ja valguslahendused on loodud spetsiaalselt Tartu Kaarsilla jaoks ning neid saab kuulata kell 9.03, 12.03, 15.03, 18.03 ja 21.03.

Rästa sõnul on heli- ja valguskujunduste eesmärk rikastada nii arhitektuuriobjekti kui ka ümbritsevat keskkonda, pakkudes linnakodanikele huvitava ja seni Eesti avalikus ruumis ainulaadse kogemuse. Võib öelda, et Tartu Kaarsillast on saanud Eesti suurim heli- ja valgusinstallatsioon.

Loomingulise kontseptsiooni märksõnad on vesi, voolamine ja peegeldused. «Nii nagu sild loob kahe kalda vahel ühenduse, otsib ka Kaarsilla helikujundus dialoogi keskkonnaga ning ümbritsevate helidega,» lausus Rästa ning rõhutas kujunduse ruumilisust.

«Avalikus ruumis toimivaid heliga seotud skulptuure või installatsioone on Eestis teisigi, näiteks Eduard Tubina monument Vanemuise ees, Tšaikovski pink Haapsalus ja rahvusarhiivi helikunstiteos «Lugulaul», kuid need ei kasuta ruumilist heli ning on väiksemas mastaabis,» rääkis Rästa.

Keeruline töö

Kaarsilda rekonstrueerinud ASi Trev-2 Grupp projektijuht Robert Sinikas ütles, et pea kuus kuud kestnud ehitus kulges edukalt ja plaani järgi. Ehitajale oli kõige keerulisem töö silla tugiosade väljavahetamine, sest see nõudis umbes 800 tonni kaaluva silla spetsiaalsete tungraudadega üles tõstmist.

«Vaadates Kaarsilla geomeetriat, näeb iga kogenud sillainsener stabiilsuskao ohtu. Peale põhjalikke arvutusi vahetasime ehitustehnoloogiat. Tegime lammutustöö ja tekiplaadi ehituse kahes etapis ning tõstsime silla üles peale uue tekiplaadi ehitust. Nii tagasime stabiilsuse, kuna tekiplaat viis kaare konstruktsiooni raskuskeskme alla ja nii oli silda raskem tõstmisel ümber ajada,» selgitas Sinikas. 

Võrreldes vana sillaga on renoveeritud sild kahe meetri võrra laiem. Selle peale- ja mahasõidud on sujuvamad ning seega mugavamad. Sillale paigaldati nüüdisaegsed heli- ja valgustussüsteemid, mille muudab innovaatiliseks internetiühendusega juhtimissüsteem.

«Ära sai tehtud raske ja keeruline töö ning me oleme tulemusega väga rahul,» nentis Sinikas. Silla edasine saatus ja säilimine sõltub edaspidisest hooldusest. «Kui ehitise omanik silda korrektselt hooldab, on silla eluiga üsna pikk,» lisas ta.

Sinikas tuletas meelde, et kuigi tudengitraditsiooni kohaselt peab iga Tartu ülikooli üliõpilane vähemalt ühel eksamil läbi kukkuma ja üle Kaarsilla kaare jalutama, on edaspidi üle kaare käimine keerulisem. «Tegime kaarele ronimise tunduvalt raskemaks, kuid mitte võimatuks. Me ei lõhkunud vanu traditsioone. Tõstsime ronimistasapinda pea 40 sentimeetri võrra kõrgemale,» kirjeldas Sinikas. 

Silla rekonstrueerimine läks linnale maksma 779 967 eurot ning see avatakse pidulikult neljapäeval kell 11. Avamisel esinevad puhkpilliorkester Popsid ja Shaté tantsukooli tantsijad, sõna saab Tartu linnakirjanik Kristiina Ehin.

ARVAMUSED

FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Viisk, laevnik

Jalakäijad on kõigest üks osa Tartu elanikest. Silla remontimisel on täielikult unustatud, et tartlaste hulgas on ka neid, kes liiguvad edasi mootori jõul. Ma ei mõtle siin Kaarsilla ületamist autode ja tsiklitega, vaid selle alt läbisõitmist võimsamate alustega kui Jõmmu.

Miks ei tehtud suvel sotsiaalmeedias näidatud projekti keskelt lahtikäivast Kaarsillast teoks?! Peipsilt Võrtsjärvele suunduvad kruiisilaevad oleksid Tartus mõneks tunniks ankrusse jäämisel toonud meie linna mõnegi rubla.

FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Põis, poliitik (KÄKRE)

Tartu reformierakondlik juhtkond on maha saanud järjekordse käkiga ja allavoolu lasknud hunniku maksumaksja raha. No mis sild see ka on! Kellele seda nõukogudeaegset kommunistliku ideoloogia alustel sotsialistlike saavutuste ülistamiseks püstitatud mõttetust on tarvis!

Juba 5. oktoobril algab valimistel e-hääletus. Iga õige tartlane annab oma hääle minu poolt. Olen nr 808. Luban ehitada praeguse Kaarsilla kohale silla, mis on ka sild – luban taastada Kivisilla.

FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Õlekõrs, idufirma omanik

Kaarsild on kenasti siledaks tehtud, nii et enam ei komista käimisel, ja laiemaks ka. Põis saab vabalt koos Viisuga kõrvuti minna ja minagi mahun nende kõrvale.

Valgus- ja heliinstallatsioon annab sillale tänapäevast vurhvi, aga muude e-lahendustega on küll halvasti. Kus on puutetundlikud ekraanid? Kus on robotgiid, kes võtab sillaületaja sülle ja viib ta teisele kaldale, ise lõbusasti infot pajatades? Minu idufirma Seemnest Tõuseb Vili oleks seda kõike linna hüvanguks soodsalt pakkunud.

Küsitlenud Raimu Hanson

Tagasi üles