Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teaduse saladused jõuavad kaasahaaraval moel lasteni

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Seitsmeaastane Tauri Jõudu toetas hellalt oma Mesikäpa pead, kuni esimese kursuse arstitudeng Anna-Kristiina Jätla kaisukarule narkoosimaski pähe pani. Mesikäpp, muide, on sama vana kui tema peremees. | FOTO: Sille Annuk

Veeriku kooli esimeses klassis õppiv Tauri Jõudu vaatas eile lastekliinikus kannatlikult, kuidas esimese kursuse arstitudeng Anna-Kristiina Jätla tema kaisukaru Mesikäpa kokku lappis.

«Sõber kukkus talle selga,» valgustas Tauri põhjust, miks Mesikäpal mõlemad tagakäpad kiiret abi vajasid. Ta täpsustas, et sõber, kellega mängides mõmmikul õnnetus juhtus, on tiiger. «Jube vallatu tiiger.» Aga tiiger ise viga ei saanud, sest tal oli pehme maandumispaik Mesikäpp.

Mesikäpp oli juba saanud veenisisest valuvaigistit ja tema vasak tagajalg oli kipsi pandud, kui Anna-Kristiina Jätla karule rahustava toimega narkoosimaski pähe pani ning asus valge niidiga teises käpas olnud haava kinni õmblema.

Kaisuka seltsis julgem

Lastehaigla fuajees ootas aga pikk järjekord lapsi, igaühel kaasas kaisuloom, kel mingi mure. Peamiselt kurtsid lapsed meditsiinitudengitele, et kaisukal on kõhuvalu. Ilmselt liigsest maiustamisest.

Kui muidu pole lastehaigla just kõige mõnusam koht, kuhu väikesed patsiendid minna tahaksid, siis kaisuloomade abil oli neil tublisti julgem tunne tutvuda arstide tööga. Nii sai kartmatult vaadata, kuidas tudengid haigele kaisukale kanüüli paigaldasid või hoopis röntgenipilti tegid.

12. korda peetaval Teadlaste Öö festivalil toimub sel nädalal lisaks kaisuloomahaiglale veel palju teisigi ettevõtmisi, mis on mõeldud nii lastele kui ka noortele ja täiskasvanuile.

Näiteks kui seni on festivali ajal peetud teaduskohvikuid, kus jutustavad ja kuulavad peamiselt tõsised täiskasvanud, siis sel neljapäeval saavad kohvikus Krempel end sama tähtsana tunda lapsed. Juttu tuleb suuhügieenist.

Kartmatult sai vaadata, kuidas tudengid haigele kaisukale kanüüli paigaldasid või hoopis röntgenipilti tegid.

Festivali tähtüritustest tõi peakorraldaja Annika Vesselov välja neljapäeva õhtul Roosi tänava lennukiangaaris peetava robolahingu. Kohal on 18 meeskonda, kes on nullist ehitanud valmis roboti, mida saab puldi abil juhtida.

Need robotid peavad spetsiaalselt selleks õhtuks ehitatud klaasist areenil üksteise vastu võitlusse astuma ja samas oskama kõrvale põigata lavale ehitatud tuld või tossu purskavatest takistustest ja ogadest.

Sel nädalal võib igal päeval kohata kesklinnas teadusratast, mis teeb möödujaile kärtsu ja mürtsu.

Üks festivali peatuspaiku on Kvartali keskus, kust leiab igal päeval töötubasid ja teadusteatreid. Vesselovi sõnul tulevad Tartusse külla ka teadusteatrid USAst, Bulgaariast, Poolast ja Venemaalt.

Euroopa suurim

Festival kulmineerub reedel, mil üle Euroopa peetakse 24 riigis ja enam kui 300 linnas teadlaste ööd. Vesselov julges lubada, et Eesti festival on neist kõigist kõige suurejoonelisem, kui arvesse võtta elanike arvu.

«Meil on siin nunnu väike kogukond teaduse populariseerijaid, sõna levib kiiremini ja igal aastal tuleb juurde neid, kes tahavad osaleda,» vastas Vesselov küsimusele, mis on Eesti festivali fenomen. Kogu nädalal peale leiab üle Eesti oma 900 üritust, neist paljud toimuvad koolides.

Kindlasti soovitab Vesselov osa võtta Ahhaa keskuse parklas igaõhtustest õuekinoseanssidest, sest keskuse oma töötajad on selle tarbeks valmis ehitanud teadaolevalt suurima ambilight-ekraani. See 6 x 9 meetri suurune ekraan on ehitatud enam kui kahesajast moodulist, mille taga on pisikesed leedlambid.

Homme aga saavad teaduse võlusid nautida kõik rongiga pealinna ja Tartu vahet sõitjad. Siis astub teadusteater kell 8.43 Tartust väljuvale rongile ja lahutab pealinna sõitjate meelt. Tagasi Emajõelinna tuleb teadusrong kell 13.03.

Tagasi üles