Keskkonnaminister kinnitas ajutiselt vajalikud kalapüügikitsendused

Sten Torpan
, Toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaminister Siim Kiisler
Keskkonnaminister Siim Kiisler Foto: JAANUS LENSMENT/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkonnaminister kinnitas määruse muudatusega Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve ajutised püügikitsendused, muu hulgas saab avaveevõrkudega kala püüdma hakata 1. septembri asemel 15. septembrist. Täpsemalt puudutab see üle 130 mm silmasuurusega nakkevõrke.

Positiivsed mõjud

Püügihooaja edasilükkumine tuleneb Peipsi kalanduspiirkonna arendajate kogu liikmete ettepanekust. Avaveevõrkudega püügi edasilükkamine on vajalik kala (peamiselt koha ja latika) parema kvaliteedi tagamiseks, sest hilisemal püügihooajal on veetemperatuur külmem. Püügi hooaega on edasi lükatud ka kahel eelneval aastal. Lisaks kalade kvaliteedi parandamisele on püügiaja nihutamisel positiivsed mõjud ka keskkonnale, sest väheneb ebakvaliteetse kala tagasilaskmine.

Hoiame õrnu kalu

Uuendusena kehtestatakse TÜ Eesti mereinstituudi ja keskkonnainspektsiooni soovitusele tuginedes 14. septembrini lõkspüüniste kasutamise keeld. Keeld puudutab ala Peipsi järvel Nina külast põhja poole jäävas piirkonnas, kaldast kaugemal kui 10 kilomeetrit. Püügi sulgemine on vajalik selleks, et vältida lõkspüünistest rääbise massilist tagasiheitmist, mille tagajärjel rääbis kui väga õrn kala hukkub.

Selleks aastaks on Peipsi järve rääbise 45-tonnine püügikvoot täis, mistõttu lõpetati maaeluministri käskkirjaga rääbise püük seal juba 14. juulist.

Eesti ja vene kalurite püügitingimused ühtlustuvad

Samuti vähendatakse kuue millimeetri võrra põhja- ja pöörinooda silmasuurust, et viia see vastavusse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsusega, millega ühtlustatakse Eesti ja Venemaa kalurite püügitingimusi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles