Linn üritab viltu vajunud Pirogovi kuju sirgeks ajada (1)

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt pole paljud märganudki, et Pirogovi kuju on viltu. Tähelepanelikumal vaatlusel võib siiski märgata, et see on Lossi tänava poole kaldu.
Ilmselt pole paljud märganudki, et Pirogovi kuju on viltu. Tähelepanelikumal vaatlusel võib siiski märgata, et see on Lossi tänava poole kaldu. Foto: Kristjan Teedema

Pirogovi kuju on olnud viltu juba aastaid ja linn on probleemist teadlik, sõnas Tartu abilinnapea Valvo Semilarski. Kuju sirgeks ajamine muutus aga aktuaalseks siis, kui platsi renoveerimistööd olid juba alanud.

«See on tööde jooksul tekkinud mõte, aga eks ta oli teada ka varem. Kui sealt mööda kõndida, siis on ju näha, et kuju on Lossi tänava poole kaldu,» rääkis Semilarski. «Esialgu jäi see platsi renoveerimistööde mahust välja, aga nüüd otsime koos töövõtjaga võimalust, kuidas seda on võimalik tehniliselt lahendada.»

Semilarski sõnul on 1952. aastal püstitatud monumendi viltu vajumise põhjuseks aegade jooksul ära vajunud vundament. Kas sirgeks ajamine nõuab ka kuju ajutist eemaldamist või mitte, peaks selguma siis, kui spetsialistid on lahtikaevatud osa üle vaadanud.

«Seal on umbes meetri sügavusel betoonist vundament ja selle all veel üks plaat. Töövõtjaga jäi jutt, et nad uurivad, mis plaat see on, ja siis vaatame, kuidas olukorda lahendada. Me ei taha kindlasti seal kõike lahti kaevata ja uut alusvundamenti valada,» selgitas abilinnapea.

Viltu 15 sentimeetrit

Pirogovi platsi renoveerimistööde projektijuht Peeter Treier ütles, et eelmisel nädalal käis olukorda hindamas pealinna firma Uretek Balticu spetsialist Mihkel Vaidlo, kes lubas võimalike lahenduste kohta vastuse anda täna-homme.

1952. aastal püstitatud monumendi viltu vajumise põhjuseks on aegade jooksul ära vajunud vundament.

Treieri sõnul näitas laserloodiga mõõtmine, et alt oli monumendi üks äär teisest umbes viis sentimeetrit madalamal. «Kui aga vaadata ülevalt Pirogovi pead, siis see on ilmselt ühele poole viltu juba 15 sentimeetrit,» pakkus ta.

Uretek Balticu spetsialist Mihkel Vaidlo ütles, et ilmselt tuleb kuju tõstmiseks puurida vundamendi alla auk, pumbata sinna sisse geopolümeeri ning tõsta sellega madalamat nurka üles. Millist tehnikat täpselt Pirogovi juures kasutatakse, selgub pärast seda, kui olukorraga on tutvunud ka eile Leedus viibinud firma insener.

«Sajaprotsendilise kindluse annaks see, kui saaksime monumendi hüdrauliliselt üles tõsta. Geopolümeeriga on aga nii, et me suudame tõsta küll, aga kuna see vundament pole monoliitne, siis me ei suuda määrata, kuhu suunda see tõuseb. Teiseks ei tea keegi, kuidas vundament vastu peab ja millised tühimikud seal all on,» selgitas Vaidlo.

Paarkümmend tonni

Isekõvastuva geopolümeervaikude seguga on Vaidlo sõnul võimalik tõsta kuni sajatonniseid raskusi, kuid kõige tähtsam on see, et vundament ega kuju ei tohi kusagilt järele anda. «Kahjuks pole meil ka monumendi teostusjooniseid,» ütles Vaidlo. Ta pakkus, et monument võib koos vundamendiga kaaluda paarkümmend tonni.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles