/nginx/o/2017/07/31/6945721t1h4dc6.jpg)
Mustikad on küpsed, kukeseeni saab juba ka ning seene- ja marjakorjajate seas populaarsetes Sõõru metsades Jõgevamaal algas nädalavahetusel tihe liiklus. Ootamatult pöörasid aga väga paljud korilased metsaveerel ümber, istusid autosse ja sõitsid minema. Seened-marjad jäidki korjamata.
Inimesi pelutasid sildid, mis olid klammerdatud puude külge pea kõigis käidavamates teeotstes Saare-Pala-Kodavere tee ääres. Nimelt teatasid need, et juunikuus on Sõõru metsades avastatud huntide populatsioonis kolm marutaudijuhtumit. Samuti juhiti siltidel tähelepanu, et haiged hundid võivad käituda ettearvamatult ja agressiivselt. Hunte nähes või kuuldes soovitati säilitada rahu ja eemalduda vaikselt. Et sõnum oleks veelgi mõjusam, oli silt illustreeritud portreefotoga kihvad paljastanud hundist.
Kui võtta arvesse, et viimasest marutõve (e-Rabies Lyssa Hydrophobia) avastamise juhtumist Mandri-Eestis hakkab mööduma kaheksa aastat, pani sellise sildi nägemine teadlikumaid looduseskäijaid kulme kergitama. Teadupärast on marutaudis loomi viimastel aastatel avastatud üksnes Eesti-Vene piirialal. Kas tõesti on see loomariiki laastanud haigus Eestis tagasi?
Mingit marutaudijuhtumit pole Sõõru metsades olnud, kinnitas Kullavere jahiühistu juht Raivo Saar. Siltidest oli ta kuulnud, kuid mitte näinud. Jahiselts taoliste asjadega ei tegele, lisas ta.
Pala ja Saare valda jääv metsaala on väga populaarne seene- ja marjamets, kuid laupäeval olid metsad inimestest praktiliselt tühjad, kinnitas samas metsas seenel käinud Mati Sepp. Põhjuseks olid needsamad hundipildiga kuulutused. «Sildid olid tehtud üsna professionaalselt ja inimesed jäid neid uskuma,» tõdes ta.
Hoiatussildid paigaldasid reedel rahvusvahelises noorte militaarlaagris Baltic Guards osalenud. Noorkotkad ja kodutütred võõrustasid sarnaste militaarorganisatsioonide liikmeid Lätist, Leedust ja Suurbritanniast, et tihendada rahvusvahelist koostööd. Kõik laagris toimunu oli metsa- ja maaomanikega kooskõlastatud, rõhutas ürituse pressiesindaja Kristi Kreek. Küsimusele miks oli laagri raames tarvis puude külge klammerdada desinformeerivaid silte, vastas Kreek, et see oli seotud laagris toimuvaga, kuid ta ei saa täpsustada, kuidas konkreetselt. Küll aga märkis ta, et pärast laagrit võeti sildid maha.
Niisugune valeinfo kasutamine vabalt käidavas metsas kahjustab looduse ja huntide mainet, leidis Mati Sepp, kes on muu hulgas ka jahimees. Taolist käitumist ka sõjaväelistel eesmärkidel peab ta valeks. Seetõttu hakkas ta puude küljest silte ära korjama, eemaldades nii 12 hoiatust. Hiljem saabusid tema koju vormis sõdurid, kes soovisid silte tagasi saada.
