Pakistani päritolu hevimuusik: soovin tulevikus kolida päriselt Eestisse

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asim Searah müüb motomessidel ja  -kokkutulekutel nahkrõivaid. Nüüdseks on rõivamüük jäänud tahaplaanile, sest mees liitus sel kevadel kuulsa Soome heavy-metal ansambliga Wintersun.
Asim Searah müüb motomessidel ja -kokkutulekutel nahkrõivaid. Nüüdseks on rõivamüük jäänud tahaplaanile, sest mees liitus sel kevadel kuulsa Soome heavy-metal ansambliga Wintersun. Foto: Eili Arula

Täna lõppeval motokokkutulekul Jõgevatreff osaleb juba neljandat korda pakistanlane Asim Searah(27), kes müüb seal külastajatele nahkveste ja jopesid. Asimile otsa vaadates ja temaga põgusalt vesteldes pole kusagilt võimalik aimata, et tagasihoidliku ja õblukese mehe sees on peidus andekas muusik, kes käesoleval aastal liitus ühe tuntuma Soome heavy metal ansambliga Wintersun. Sel kollektiivil on Facebook’is 369 580 jälgijat. Võrdluseks võib välja tuua, et Eesti ühel tuntumal raskemuusikakollektiivil Metsatöll on Facebook’i lehel veidi üle kolmekümne tuhande jälgija.

Usutluses räägib Asim, kuidas ta sattus Pakistanist Soome, liitus ansambliga Wintersun ning mida arvab praegusest maailmast, eurooplaste suhtumisest tumedama nahavärviga inimestesse ning Eestist ja eestlastest.

Sa oled Pakistanist pärit, kuid elad praegu Soomes. Kuidas sa Soome sattusid?

Ma olen Soomes elanud peaaegu kümme aastat. Mul oli Pakistanis elades ja koolis käies kindel plaan minna Euroopasse õppima. Esialgu soovisin minna Saksamaale, kuid sealt öeldi, et peaksin oma kodumaal enne bakalaureuse kraadi kätte saama. Et ma olen muusik, siis minu järgmine valik edasi õppimiseks oligi Soome, kus elan siiani.

Millist muusikat sa viljeled?

Hetkel olen ma kolmes metal-bändis. Eelmisel aastal oli mul veel kaks bändi. Soome ansambel Damnation Plan ja Eesti grupp Cantilena. Sel aastal läks täide minu suur unistus. Olen nüüd ka Soome bändi Wintersun liige. Olen Wintersuni fänn olnud juba kümme aastat.(Wintersun asutati 2003. aastal-toim.) Ta hakkas mulle meeldima esimesest hetkest, kui nende lugusid kuulsin.

Näen sind juba mitmendat aastat Jõgevatrefil nahkrõivaid müümas. Kas muusika on praegu pigem hobi ja müügitöö toob leiva lauale?

Jõgevatrefil olen nüüd neljandat korda. Varem oli rõivaste müümine minu põhitöö ja muusika tegemine pigem hobi, kuid nüüd on vastupidi, sest Wintersun on väga hõivatud bänd. Meil tuli just hiljuti uus album välja, mis on senistest kõige enam tunnustust leidnud üle ilma. Tulime bändiga just eelmisel nädalal Itaaliast ja õige pea ootab ees Ida-Euroopa turnee. Järgmine aasta saab olema veel kiirem.

Kuidas sul õnnestus enda unistuste bändi liikmeks saada?

Nad vajasid kitarristi ja ma kandideerisin. Nägin kurja vaeva, arendasin pillimängu ja osutusingi valituks. Kogu see arenguprotsess oli väga raske töö. See oli suur õnn, et valik mulle langes. Neil oli valida tuhandete inimeste seast ja valituks osutusin mina.  Mul on suur au olla Wintersuni liige.

Kui tihti sa oma sünnimaad külastad?

No viimati käisin Pakistanis eelmisel aastal. Umbes kord aastas olen käinud.

Kas on midagi, mida sa kodumaalt igatsed?

Tegelikult ma leian, et kodu on seal, kus ma parasjagu olen. Kui ma tulen siia Jõgevatrefile kauplema, siis paar päeva on see siin minu kodu. Kui viibin Tallinnas, siis on see minu kodu. Võib vist öelda, et olen maailmakodanik, kes teeb paiga, kus parasjagu viibin, endale koduks.

Loomulikult ma olen uhke oma päritolu üle ja ma ei unusta oma pärandit, kuid ma ei tunne, et oleks midagi, mida ma meeletult taga igatseksin.

Pakistan on üsna usklik maa, lausa 97 protsenti elanikest määratlevad seal end moslemiteks. Millised on sinu suhted usuga?

Ma ütleks, et Pakistan on vaid paberil äärmiselt usklik maa. Usk tähendab elustiili ja minu elustiil on muusika. Kui sa küsid, et millisesse ususekti ma kuulun, siis võin vastata, et kuulun neisse kõigisse. Sest religioonis taandub kõik õpetussõnadesse ning ma usun kõikidesse headesse õpetustesse, mida iga usk pakub. Kui tahad nimeta mind kristlaseks, budistiks, kelleks iganes.

Mulle paistab, et viimasel ajal on usutunnustuse ja nahavärvi pärast Euroopas inimeste lahterdamine võimendunud. On sul olnud Skandinaavias elades probleeme enda eksootilise välimuse pärast?

See lahterdamine on olnud inimrassi tekkimise algusest peale. Minul pole kunagi olnud probleeme, kuigi on ette tulnud kordi, kus kellelgi teisel olnud probleeme minuga. Ma ei lahterda inimesi nende soo, päritolu, usu või välimuse pärast.

Ma võin küll inimest kritiseerida tema mõttemaailma pärast. Minu koduriigis on palju häid inimesi, kuid on ka halbu inimesi. Olen Eestis kohanud uskumatult häid ja fantastilisi inimesi ning paraku olen siin kohanud ka inimesi, kes on täiesti haletsusväärsed. Siinkohal pole mõtet jätkata, sest sama võib öelda iga riigi ja seal elavate inimeste kohta.

Kuna sul on bändid nii Soomes kui ka Eestis, siis kuidas sa kahte naaberriiki omavahel võrdleksid?

Kuigi alaliselt elan Helsingis, meeldub mulle Tallinn rohkem ning tulevikus tahaksin päriselt Eestisse kolida. Eestis pole vahet, kas elad maal või linnas. Elukvaliteet on igal pool sisuliselt sama. Kõik sõltub isiklikust vajadusest. Ise eelistaksin muidugi Tallinnas elada. Juba praktiliselt mõeldes tasub Eestis elada, sest siin on elamiskulud ja toit soodsam kui Soomes. Eesti on tehnoloogiliselt väga arenenud, palju rohkem võimalusi ses osas kui Soomes. Eestlased on äärmiselt südamlikud, heatahtlikud ja abivalmid. Ja no loomulikult on Eesti naised väga ilusad.

Positiivseid asju on nüüd küll üles loetud, kuid kas on ka midagi, mis sind Eesti juures häirib?

Teede ja tänavate korrasolek. Kui pean Tallinnas pikemalt viibima, siis alati pärast seal tänavatel sõitmist pean oma autot remontima hakkama. Ses osas on kõvasti arenguruumi küll. Eesti teedevõrk on Soomest kõvasti maha jäänud, aga ma mõistan, et paljuski on sel süüd Nõukogude Liidu okupatsiooniaastatel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles