Luunja rahvas püstitas Emajõe auks kollase akna

Kollase akna Luunjasse püstitamist vedas eest ettevõtja Lilian Saage (paremal). Koos kultuurikeskuse direktori Kadi Kalmusega tutvustavad nad mõisaaega ja jõerahva elu.

FOTO: Kristjan Teedema

Sageli on Luunja Kapteni Keldri restorani perenaine Lilian Saage kuulnud külaliste käest häid sõnu, et küll terrassilt avaneb ikka kaunis vaade Emajõele ja et kas kohalikud ise ikka saavad aru, milline rikkus see on.

Kohalik rahvas mõistab seda suurepäraselt, kinnitas Saage. Kuid et ka võhivõõrad peavad vajalikuks rõhutada jõevaateid ja omaaegse mõisa hõngu, otsustati jõesadama ümbrust veelgi väärindada ja nüüd kõrgub jõesadama kõrval National Geographicu kollane aken.

Pärandi väärtustamiseks

Täna õhtul algavad Luunjas mõisapäevad. Teadmisi, mis asula Luunja on, kuidas ta tekkis ja kes on seal elanud, annab koduloolane Aili Karind jalutuskäigul mõisapargis. Seejärel avatakse kell 18 jõesadamas kollane aken, millega selle initsiaatorid tahavad avaldada austust looduse ilule, jõerahva visadusele ja baltisaksa mõisaloo pärandile.

Jalutuskäigul kuuleb kindlasti sedagi, miks Luunja mõis sai õiguse viina ajada ja kuidas selle kandi rikkus tuli. Või sedagi, et Luunja kant oli esimene Liivimaal, kus 1842. aastal lasti vette aurulaev. «Isegi enne, kui Riias,» rõhutas Saage.

Ehkki puhkajad on Luunja võlusid viimastel aastatel juba avastanud, ja mitte üksnes hiljuti lillaks värvitud hobuse­­skulptuuri pärast, peab piirkond tema arvates püüdlema, et seal oleks veelgi rohkem teha ja avastada. Kasvõi laevareisi ühe kollase akna juurest teiseni ehk Tartu kesklinnast Luunjani, pakkus ta. 

Areng vähemasti sadamapiirkonnas käib ja peagi valmib seal autosuvilate parkla koos vajalike kommunikatsioonidega. Lauge slipp paatide veeskamiseks, paadisillad ja rand puhkamiseks on juba olemas. Omaaegsed mõisahoonedki saavad tasapisi uut nägu ja hingamist. 

«See koht on kultuurilooliselt väga rikas,» rõhutas Saage ja lisas, et seetõttu aken kohalike algatusel sündiski. Rahagi selleks annetasid oma inimesed ja ettevõtjad. Aken koos paigaldusega läks maksma ligi 3000 eurot ehk veidi rohkem, kui oli ühe akna hind viis aastat tagasi Euroopa raha eest ühise suure hankega tehes. Akna paigaldamist toetas ka vallavalitsus.

Viis aastat tagasi kollaste akende projekti eest vedanud Triin Lääne märkis, et algne idee oli märgistada sel moel Lõuna-Eestis põnevamaid paiku viieks aastaks. «Mitte üksnes vaadet, mis kollase akna taga avaneb, vaid rõhutada ka vastava koha muid väärtusi,» rääkis ta. 

Aknad paigaldati 2013. aasta suvel ning peagi saab viis aastat täis. Nüüd on aga plaan hoida aknaid asupaikades vähemalt aastani 2020 ja pigem edaspidigi, sest elu on näidanud, et kollased raamid tõmbavad turistide tähelepanu ja nende järgi seatakse oma marsruuti.

Aegade jooksul on olnud arutusel tähistada sel moel tähtsamaid loodusturismi objekte ka Põhja- ja Lääne-Eestis, kuid teostuseni pole sealsed turisminduse eestvedajad jõudnud. Pärast 2013. aastat on kaks akent püsti pandud veel Jõgevamaale ja üks Piirissaarele. Luunja aken on nüüd arvult 25 Eestis.

Kolm mõisapäeva

Luunja mõisapäevad algavad täna Eduard Wiiralti piibliaineliste raamatuillustratsioonide näituse «Enne põrgut» avamisega vallamajas täna kell 16. 

Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse direktor Kadi Kalmus märkis, et vaatajate ette jõuab üsna vähetuntud osa Wiiralti loomingust. Näitust aitab vaatajatele avada Tartu ülikooli teoloogiadoktor Anu Põldsam. Avapäeva lõpetavad arutelu «Kogukonna kärajad» ja kontsert.

Laupäev kannab liikumispäeva nime ning leiavad aset juba traditsiooniks saanud Luunja triatlon ja duatlon lastele. Õhtu lõpetab rahvalik simman Kapteni Keldri terrassil.

Pühapäeval peetakse aga laata Luunja roosiaias ning uksed avavad kodukohvikud.

Tagasi üles
Back