/nginx/o/2017/07/27/6930763t1h4356.jpg)
Täna suri 85-aastasena Eesti Rahva Muuseumi (ERM) pikaajaline direktor, ajaloodoktor Aleksei Peterson.
Lahkus ERMi pikaaegne direktor Aleksei Peterson
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksei Peterson sündis 29. oktoobril 1931. aastal Valgamaal, Sangaste vallas, Mäekülas, talupidajate peres. Alghariduse sai ta Restu põhikoolis, gümnaasiumi lõpetas Valgas. 1951. aastal astus Aleksei Peterson õppima Tartu ülikooli, mille lõpetas ajaloo teaduskonna etnoloogide esimeses lennus 1956. aastal.
Aastatel 1958-1992 juhtis Peterson ERMi. Tema erialane huvi oli seotud eelkõige Eesti talurahvakultuuri ning udmurdi ja vepsa kultuuripärandi uurimise ja talletamisega. Petersoni algatusel toimusid iga-aastased ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde muuseumikogude täiendamiseks museaalidega, mis on andnud olulise aluse ka tänase ERMi ekspositsioonile «Uurali kaja».
Petersoni eestvedamisel hakati ERMis tegema etnoloogilisi filme ja välja andma muuseumi aastaraamatut. Ta oli alates 1995 aastast Eesti muuseumiühingu ajakirja «Muuseum» asutaja ja esimene peatoimetaja.
Peterson oli Eesti NSV teeneline kultuuritegelane, Udmurdi Vabariigi teeneline kultuuritegelane, Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna laureaat, Suomalais-ugrilaisen Seura, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Suomen Muinaismuistoyhdistyksen Seura välisliige. Ta on avaldanud üle saja teadustrükise.
Peterson oli tulihingeline ERMi Raadil taasrajamise algataja, kes pidas oluliseks ERMile spetsiaalselt muuseumi vajadusi arvestava uue hoone rajamist. Nii on tänaseks Aleksei Petersoni suur unistus täitunud.