2006. aasta sügisel pärast esimesi kuid Tartu Raatuse tänava ühiselamus mõtles värske arstitudeng Jenni Holmström, et veab kuidagi kevadeni välja ja proovib siis kindlasti jätkata õpinguid kodumaal Soomes.
Soomlased püüavad ühikaelust pääseda
12. aprill 2011, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuidas ma suudaksin siin kuus aastat vastu pidada!?» küsis Holmström endalt, olles sunnitud jagama 15-ruutmeetrist tuba temperamentse portugallannaga, kes võttis endale pea igal õhtul õiguse korraldada sõpradega lärmakaid äraolemisi.
«Pidin jagama kuue inimesega väikest külmkappi, millest oleks piisanud normaalselt ehk ühele,» kirjeldab Jenni Holmström.
Ta pidas ühiselamus vastu ühe semestri. Siis hankis korteri, kus elab tänini. Kuid esimese hooga tundus, et Tartu kinnisvaramaakleritega suhtlemine on ületamatu katsumus. Holmströmi inglise keele peale hakati kinnisvarabüroo telefonil vastu jahvatama vene keelt, siis katkestati telefonikõne lihtsalt ära.
Kõrts sundis kolima
Holmströmi kursusekaaslane Eeva Purmonen pidas ühikas vastu kolm nädalat. Esimese üürikorteri leidis ta Rüütli tänavast, sattudes vihma käest räästa alla. Otse üle uulitsa tegutses vesipiibukõrts, mille külastajad tavatsesid kella nelja-viie paiku öösel koju minema asutades lüüa lahti «Tartu marsi» või mõne muu bravuurika viisi.
Nüüd on Purmonen juba kolmandas korteris.
Soomlaste üliõpilasühingu Fraternitas Fennica kirjatoimetaja, eesti filoloogiat õppiva Sampo Parikka teada elab enamik soomlastest tudengeid esiotsa ühiselamus, kuid hiljemalt teiseks kursuseks püüavad kõik hankida üürikorteri.
«Ma arvan, et ühikaelu on ajutine elustiil,» ütleb Parikka. «Soomlased hindavad privaatsust kõrgelt ja kui võetakse üürikorter, siis ka üldjuhul seda kellegagi ei jagata.»
Korter püütakse saada võimalikult kesklinna lähedale, et oleks hõlpus jõuda igale poole jalgsi. Parikka ise elab Tartu Ülikooli peahoonest umbes kümmekonna minuti jalgsitee kaugusel, kuid tarvitab vahel ka jalgratast.
Riik toetab üürirahaga
Kuuldust, et soomlaste hulgas on levinud komme üürida mitme peale maja, Parikka kinnitada ei saa. Ta teab vaid üht maja üürimise juhtu.
Hiljuti rääkis üks mu reporterist kolleeg, et konkureeris Ülejõel soome tudengiga 60-ruutmeetrise korteri üürimisõiguse pärast ning taandus kähku, pidades 300-eurost üüri üle jõu käivaks.
Sampo Parikka sõnul pole Tartus õppivaist soomlastest enamik kröösuste peredest, kuid siinsel üüriturul annab neile olulise toe ja konkurentsieelise Soome riigi makstav igakuine 200-eurone eluasemetoetus.