Suur konverents toob Tartusse pooltuhat keeleteadlast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Kuvat

Tänasest 14. juulini toimub Tartu ülikoolis rahvusvahelise kognitiivse keeleteaduse ühingu (ICLC) 14. konverents «Linguistic Diversity and Cognitive Linguistics» («Lingvistiline mitmekesisus ja kognitiivne lingvistika»), mis toob Tartusse ligi 500 osavõtjat 50 riigist üle maailma.

Rahvusvaheline kognitiivse keeleteaduse konverents toimub iga kahe aasta tagant alates 1989. aastast, olles olulisim kognitiivsete keeleteadlaste kohtumine maailmas. Ürituse peakorraldajad Ilona Tragel ja Jane Klavan märkisid, et Eesti võitis ICLC konverentsi korraldamisõigused tihedas konkurentsis 2013. aastal.

«Nii märkimisväärse keeleteaduse-alase sündmuse Tartusse toomine arendab väga kõrgel tasemel rahvusvahelist teaduskoostööd ja tõstab Eesti keeleteaduse nähtavust maailmas,» rõhutas TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop.

Konverentsi sekretär Mariann Proos rääkis, et konverentsi päevakava on äärmiselt tihe. «11 teemasessiooni, üle 300 ettekande kaheksas paralleelsessioonis ning kuus plenaarettekannet maailma juhtivatelt keeleteadlastelt. Konverentsi üks pärastlõuna on viidud Eesti Rahva Muuseumi, kus välisdelegaatidele tutvustatakse Eesti ajalugu ja rahvakultuuri, toimuvad Eesti käsitöö- ja rahvamuusikateemalised õpitoad. Tavapärasest teaduskonverentsist erinevalt on konverentsil osalejatel võimalik õppida ka eesti keelt ja seda nii teadlase kui ka tavakasutaja vaatepunktist,“ ütles Proos.

Üheks oluliseks osaks konverentsist on doktorantidele suunatud üritused, kus neil on võimalus oma uurimistöö tulemusi jagada oma valdkonna tippudega ja luua rahvusvahelisi kontakte. Konverentsi korraldustoimkonda kuulub vabatahtlikena hulk Tartu ülikooli üliõpilasi, kellele on see oluline kogemus nii suure rahvusvahelise ürituse korraldamisest.

Kognitiivne keeleteadus on 1970.-80. aastatel tekkinud keeleteaduse haru, mille jaoks on oluline uurida keelt, arvestades inimesega, kes seda keelt kõneleb - st keelt selle kasutuskontekstis koos andmetega inimese teadmiste ja mõtlemise kohta. Konverentsi ettekanded puudutavad kõiki keeleteaduse uurimisalasid (hääldus, lauseehitus, tähendused, suhtlus jne), neid ühendab ühine arusaam keeleteadusest kui empiirilisest teadusest ja keelest kui ühest inimesele omasest võimest ja igapäevasest tööriistast.  

Sarja eelmine konverents toimus Suurbritannias Newcastle’is ja järgmine tuleb 2019. aastal Jaapanis.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles