Õigeusukirik rajab Setumaale uue kloostri
3. juuli 2017, 13:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/07/03/6850679t1h84ff.jpg)
Eesti Apostlik-Õigeusu kiriku metropoliit Stefanuse sõnul loodab ta, et Põlvamaale Mikitamäe valda Beresjesse rajatav klooster on oma esimeses valmimisjärgus nelja aasta pärast ja kümne aasta pärast saab rääkida juba toimivast kloostrist.
Metropoliidi sõnul on kloostri rajamine pikk töö ning läheb vastuollu tänapäeva inimeste ootustega, et kõik toimiks kiirelt ja efektiivselt. «Ühe kloostri rajamine võtab väga palju aega. Hetkel meie ajaline perspektiiv on kümme aastat. Kõigepealt on eesmärk restaureerida maja, mis meil on olemas ja moodustada ka meeskond neli, viis inimesest, kes hakkaks seda projekti kohapeal edasi viima. Ma mõistan neid ootusi, et kõik toimuks kiirelt ja efektiivselt, aga kui teha seda otse koos kohalike inimestega, siis see ajamõõde natukene muutub. Kui vaadata seda asja mõistuslikult, siis see periood oleks neli aastat enne kui me saame rääkida esimestest tulemustest,» sõnas ta.
Tema sõnul on ka juba olemas inimesi, kes soovivad kirikut loodava kloostrihoone rajamisel aidata ning kellega kohtutakse uuesti septembris, kui on selgunud, kas leitakse ka kloostrisse esimesed mungad. «Kuni septembrini otsime ka inimesi, kellel on olemas kloostripühendumus kas Eestist või väljas poolt Eestit. Kui me leiame nad kohapealt, siis neid tuleb kõigepealt koolitada. Teise võimalusena otsime munkasid väljas poolt Eestit, kes oleks dünaamilised ja oleksid valmis meid kloostri rajamises aitama,» ütles metropoliit.
Metropoliidi sõnul pole kloostri loomine maagia. «See ei tule kergelt, kuna see kaasab endasse inimesi, kellest igaüks on oma ajalooga. Oma isiksusega. Nõuab palju pingutust, et ennast pühendada terveks eluks kloostrile. Sellepärast peamegi edasi liikuma rahulikult ja tasakaalukalt. Kirikus on teine ajaline mõõde ja need inimesed kellega me seda projekti alustame on eeskujuks teistele oma vaimsuse ja moraalitunnetuse poolest,» ütles ta.
Metropoliidi sõnul saab klooster ka alati ettevõtetega koostööd teha, kuid peab seejuures olema ka võimeline ennast ise ära majandama. «Olen mõistnud, et Setumaal on neid ettevõtteid ja inimesi, kes tahavad meid asjade tehnilise külje ja materjalidega aidata. Võtame hea meelega vastu kogu abi, mis meile pakutakse, aga mungad ise samuti aitaksid oma tööga kloostrit rajada,» ütles ta.
Kuna klooster peab olema isemajandav, siis tuleb tema sõnul kasutada maad, mis neile eraldati ning samuti kloostri kõrval olevat järve. «Loomulikult need asjad võtavad aega, et nad oleks harmoonias ka kohaliku rahva tahtega. Inimestel, kes elavad Beresje ja Lüübnitsa piirkonnas, on soov, et neil tekiks ka isiklik suhe loodava kloostriga. Me teame, et see on pikk töö ja et me teeme endast kõik vajaliku, et saaks paika koostöö setu rahvaga, et asjad toimiks nii nagu kõik tahavad,» sõnas ta.
Ta tõi näiteks Saaremaal asuva nunnakloostri, mis on suutnud ennast ka ise üleval pidada. «Saaremaa nunnad hakkasid mesindusega tegelema, sest neid on vaja ennast üleval pidada. Nad vaatasid, mis on piirkonna võimalused ja pühendasid ennast mesilusele. Seal on 35 hektarit ja neil on ka muud kohustused – aedviljade kasvatamine, majapidamine,» sõnas Metropoliit.
«Rääkisin kohalike inimestega ka sellest, mis puudutab kalandust. Kuna ümberringi on järved ja oli ka kalakasvatus, mis on jäänud soiku, siis võib-olla saaksid mungad seda edasi arendada. Kuna see on ka piirkond, kus kasvatatakse palju sibulat ja küüslauku, mille poolest on see piirkond tuntud, siis ma arvan, et mungad saaksid kohaliku rahvaga koostöös neid asju edasi arendada ja sealt edasi minna,» sõnas ta.
Tema sõnul ei ole klooster mõeldud selleks, et sinna tuleks turismikeskus, kuna turistid ei tohi segada munkade palveelu, mille tõttu on klooster avatud turistidele ainult kindlatel aegadel.
«Ma tahaksin siinkohal täpsustada, et riik andis meile maa, et me saaksime sinna kloostri rajada. Ja me rajame sinna kloostri, mitte midagi muud. Eelkõige on ta avatud inimestele, kes on võib-olla vaesemad, inimestele kellel ei ole elus nii hästi läinud ja tulevad ennast vaimselt otsima,» ütles ta.
Klooster võtab küll turistid vastu, kuid selle eesmärk ei ole tema sõnul suveniiride ja fotode müümine. «Setumaa võib õigusega näidata tervele maailmale oma kultuuri, oma eluviisi, kuidas nad tänapäeva ühiskonnas oma traditsioonidega hakkama saavad. Setude kultuur on oma pärimuselt unikaalne, kuid Setumaa ei saa lasta turistidel ennast üle võtta. Paljudel juhtudel jääb selline suhe väga pinnapealseks. Minu isiklik arvamus on, et Setumaa ülesanne ei ole ennast kohandada turistide järgi vaid turistid peavad adapteeruma end kohandama Setumaa kultuuri ja traditsioonidesse,» sõnas metropoliit.
«Setumaa on väga õigeusklik piirkond ja nende juured lähevad õigeusus väga sügavale. Samuti nende traditsioonid, mis tulenevad õigeusust. Metropoliidina ma tean, et me peame tagama kohalike traditsioonide jätkuvuse ja järjepidevuse. Me ei tohi kaotada õigeusu juuri. Ma loodan, et ka Setumaa vastab sellele initsiatiivile ja algatusele positiivselt. Tahaksin tervet Setumaad tänada. Loomulikult on inimesi, kes selles ettevõtmises veidi kahtlevad, aga minul on Setumaaga seoses hea tunne,» sõnas ta.