Ihaste ratsakeskus loodab taas jalad alla saada

Ihaste ratsakeskuse värske asukas poni Joosep ehk Jossu paneb näo särama nii keskuse omanikul Enno Pillel kui tema pisitütrel Mariellel. Ponile püüab õiget suunda kätte näidata Sirli Õunapuu. Foto: Kristjan Teedema

Viimastel aastatel tegevuse peaaegu lõpetanud Ihaste ratsakeskus püüab uue omaniku käe all kerkida taas Lõuna-Eesti suurimaks ja moodsaimaks ratsaspordikeskuseks.

«Plaan on tõesti viia keskus sellisele tasemele, mis ta kunagi oli,» lausus OÜ Ihaste Ratsaspordikeskuse juhatuse liige Enno Pille, kes alustas varjusurmas olnud keskuse elluäratamist tänavu kevadel.

Pille visiooni järgi võiks Ihastes olla Lõuna-Eesti suurim ratsutamiskeskus, kus pannakse eelkõige rõhku ratsaspordi edendamisele. Hobusetalle on Pille sõnul Eestis palju, aga Ihaste võiks olla mitmeotstarbeline kompleks, kus saaks korraldada nii võistlusi kui muid üritusi.

Keskuse edukaks käimalükkamiseks plaanitakse tihedat koostööd Eesti ratsaspordi liiduga. «Liidul on välja töötatud väga hea arengukava, mida me tahaksime juhtprojektina ellu viia. Siis näeks, kuidas see asi, mis paberil kirjas, reaalses elus ka toimib. Ehk ikkagi ettevalmistus võistlus- ja tippspordiks,» selgitas Pille, kes on omal ajal tulnud ka ise ratsutamises Eesti meistriks.

Ratsakeskuse teine eesmärk on panna käima korralik ratsakool. Viimase jaoks on moodustatud juba MTÜ Tartu Kalevi Ratsaklubi. Koolil oleks kaks suunda: algõpe ja huviratsutamine. 

Palju külalistreenereid

Pille sõnul erinevad Ihaste tallid teistest ratsakeskustest seetõttu, et need pole seotud ühe kindla isikuga. «Meil pole kelleginimeline tall, vaid pigem käiks siin palju külalistreenereid. Nad korraldaks siin oma seminare ja oleks rotatsioon. Ja kui mõnes lapses on näha potentsiaali, siis saaks ta õigel ajal suunata õigele rajale,» rääkis ta.

Juba praegu käib Ihastes korra nädalas treenimas rahvusvahelise taseme treener ja tippratsutaja Hanno Ellermann. «See on üks mudel, mida tahame pakkuda nii oma kooli õpilastele kui teistele huvilistele. Selge on see, et algklassiõpetus käib ühtemoodi ja tippsport teisel tasemel,» sõnas Pille.

Praegu on Ihaste ratsakeskuses 12 hobust, kuid tegelikult mahub kahte tallihoonesse pea 50 suksut.

Praegu on Ihaste ratsakeskuses 12 hobust, kuid tegelikult mahub kahte tallihoonesse pea 50 suksut. Hobuste hulka hakatakse suurendama siis, kui mõlemad tallihooned on remonditud. 

Keskuse uuendamist alustatigi hobuste heaolust ehk tallihoonete renoveerimisest. Kõik, mis üheksakümnendate alguses ehitatud tallides rippus ja tolmas, on kadunud. Hobuste boksid on pestud ja desinfitseeritud. Nädalavahetuseks plaanitakse seinte lupjamist.

«Siis saab siin ilus ja valge. Teiseks on lubjal antibakteriaalsed omadused,» selgitas Pille, kelle sõnul on tänapäeva hobused tundlikumad ning seetõttu tuleb välistada igasugune mikroobide levik tallides.

Rõhk kvaliteedil

Palju tähelepanu pööratakse hobuste söötmisele. Kui vanasti olid kaer ja hein, siis nüüd on hobuste toitmiseks spetsiaalsöödad. «Kaera oleme juba ära jätnud ning heina valime väga hoolega. Kvaliteetset sööta saada on keeruline, aga see on meie prioriteet,» lausus Pille.

Nüüdseks on juba renoveeritud ratsakeskuse peamine võistlusplats. Vana pinnas on eemaldatud, uus liiv peal. Kui varem hooldati platsi paar korda suve jooksul, siis nüüd rullitakse ja kastetakse seda paar korda nädalas.

«Kuna meil on nüüd spordisuund, siis peabki platside pinnas olema sellisel tasemel, et hobustel ei tekiks vigastusi. Eks rahvusvaheline standard on vahepeal samuti muutunud. Keegi ju asfaldi peal enam korvpalli ei mängi, hobustel on sama lugu,» tõi Pille näite.   

Enne sügist peaks saama renoveeritud keskuse kaks maneeži, mille suurim probleem on läbilaskvad katused. Samuti vajab maneežides olev pinnas väljavahetamist. Uuendatakse ka pealtvaatajate tribüüni ja kohtunike hindamisruumi.

Pille sõnul jõuab Ihaste ratsakeskuse jaoks esimene tõehetk kätte sügisel. «Praegu on ilm ilus ja pole vahet, kas käia ratsutamas maal või linnas, aga kui algab sisehooaeg, siis on näha, kui palju huvilisi on,» sõnas ta. Pille peab keskuse suurimaks plussiks selle asukohta. Optimaalne ratsakooli laste arv võiks olla umbes 150.  

Üheksakümnendate alguses Ihastesse ehitatud ratsutamiskeskuse eestvedaja oli Ülo Kepp. 1993. aasta suvel peeti Ihastes esimest korda rahvusvaheline maailmakarikaetapp ehk Volvo Cup. Keskuse hiilgeaeg sai läbi kahetuhandendate alguses, kui Tartu linn otsustas ratsakeskuse maatüki erastada. Erastamise üks tingimusi oli siiski see, et uus omanik peab hobustega seotud tegevust jätkama vähemalt kümme aastat.