Ütle sõna sekka! Tartu järgmise nelja aasta kulutuste alused pannakse paika just nüüd

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaan Õunapuu, Tartu abilinnapea.
Jaan Õunapuu, Tartu abilinnapea. Foto: Kristjan Teedema

Tartu linnajuhid valmistavad praegu ette eelarvestrateegiat aastateks 2018–2021. See on tähtis dokument, mille põhjal hakatakse eelolevatel aastatel omavalitsuse elus olulisi otsuseid langetama. Seepärast on tähtis, et võimalikult paljud tartlased võtaks vaevaks strateegiaga tutvuda ning sellesse muudatusettepanekuid teha.

Kui Tartu juhtimise laiem visioon peitub pealkirja «Tartu 2030» kandvas alusdokumendis, siis täpsemad eesmärgid ning nende täitmiseks tarvilikud tegevused kajastuvad linna arengukavas. Arengukava üks osa on eelarvestrateegia ehk lähiaastate finantsplaan.

Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks omavalitsuse edasiste eelarvete koostamisel, rahaliste kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

Aastaid 2018–2021 puudutava Tartu eelarvestrateegia üks võtmeküsimusi on sobiva tasakaalu leidmine linna pakutavate avalike hüviste kvantiteedi ja kvaliteedi ning avaliku rahakoti võimaluste vahel. Ühelt poolt peab praegune linnavalitsus eelarve struktuurset tasakaalu väga oluliseks. Toetame majandusteoorias valitsevat vastutsüklilise eelarvepoliitika kontseptsiooni, mille kohaselt peaks tugeva majanduskasvu perioodil olema eelarve nominaalses ülejäägis, kuid majandussurutise tingimustes on mõõdukas defitsiit mitte ainult aktsepteeritav, vaid isegi soovitav.

Suure osa investeeringutest plaanib linn teha omavahenditest, kuid võimaluse korral tahame kaasata ka välisvahendeid

Selline lähenemine pehmendab majandustsüklite mõju. Majanduslanguse perioodil stimuleerib defitsiitne kulutamine nõrka majandust, aitab siluda tarbimist ning suurendab toetust kriisi tõttu kasvanud abivajajate hulgale. Eelarve ülejääk kasvuperioodidel lubab seevastu eelnimetatud meetmeid valutult finantseerida.

Samal ajal peab iga omavalitsus arvestama oma kogukonda spetsiifiliselt iseloomustavate vajadustega. Finantspositsioon ega eelarve tasakaal ei saa kunagi olla eesmärgiks omaette. Linn ei saa seada eesmärgiks kasumi teenimist, küll aga elanike võimalikult suurt heaolu. 

Kahjuks seisavad Eesti kohalikud omavalitsused juba mõnda aega silmitsi olukorraga, kus kõigi ettenähtud ülesannete täitmiseks napib raha. Osalt tingis praegused probleemid masuks ristitud majanduskriis. Teisalt tulenevad meie hädad suuresti sellest, et meie eelarvepoliitika on liiga riigikeskne. Lühidalt: liiga suur osa tuludest on keskvalitsuse ja liiga väike osa omavalitsuste kontrolli all.

Omavalitsused saavad mõjutada vaid 17 protsenti oma tuludest, 83 protsenti otsustatakse Toompeal ja ministeeriumides. Kohalikud maksud moodustavad vaid ühe protsendi kõigist tuludest.

Selline olukord teeb eriti kurvaks, kui tuletada meelde, et põhiseaduse kohaselt rajanevad Eesti omavalitsused paljuski vaba kogukonna ideel. Kohaliku elu küsimused otsustatakse ja korraldatakse põhiseaduse kohaselt iseseisvalt tegutsevate valdade ja linnade poolt. Meie kõige tähtsam seadus ütleb selgesti, et omavalitsustel peab olema enesekorraldusõigus ning finantsgarantii, mis tagab kõigi tarvilike ülesannete täitmiseks piisava raha.

Ülaltoodu põhjal on küsitav, kas omavalitsuste rahastamine Eestis on piisav põhiseaduse mõttes, rääkimata selgetest puudujääkidest võrreldes OECD maadega.

Vaatamata eelkirjeldatud probleemile on Tartu eelarvestrateegias nigela finantspositsiooni ning avalike hüviste mahu teatav olemuslik vastandlikkus edukalt ületatud. Strateegiasse on sisse kirjutatud kümneid miljoneid eurosid tartlaste heaolu parandamiseks. Kusjuures seda on tehtud nii, et me ei peaks tundma muret tulevaste põlvede arvelt elamise pärast.

Uue eelarvestrateegia kohaselt jätkab Tartu järgmistel aastatel rohkete investeerimisplaanidega, panustades sellega märkimisväärselt linna arengusse. Samas on eelarve prognoositava perioodi lõpuks viidud tasakaalu.

Strateegia seab kõige tähtsamateks valdkondadeks hariduse ja taristu. Suur osa kulutustest on seetõttu kavas teha just meie haridusasutuste arendamiseks ning teede ja tänavate parandamiseks. Tahame, et koolid, lasteaiad ja teised haridusasutused muutuks igas mõttes nüüdisaegseks ja turvalisemaks. Selleks on kavandatud 12 aasta jooksul teha korda kõik linna koolihooned, see neelab keskmiselt seitse miljonit eurot aastas.

Suure osa investeeringutest plaanib linn teha omavahenditest, kuid võimaluse korral tahame kaasata ka välisvahendeid Euroopa Liidu tõukefondidest. Ka kavandame kõnealusel perioodil vähemalt kahe kooli – Raatuse ja Variku kooli – täielikku kordategemist koolivõrgu korrastamise riikliku meetme abil.

Lasteaedadesse investeerides on Tartu seni olnud euroliidu abiraha kaasamisel edukas. Meetmest «Linnapiirkondade jätkusuutlik areng» on rahastatud Kesklinna lastekeskuse ning Pepleri 1a uue lasteaia ehituse investeeringuid. Uute objektidena on Maarjamõisa ning Pääsupesa lasteaia rekonstrueerimine kavandatud osaliselt toetuse abil keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) heitmekaubanduse kauplemissüsteemi raames. 

Laiemas plaanis kehtib endiselt eesmärk tagada lasteaia- või hoiukoht kõigile soovijatele.

Viimaste aastate suurima ehitusobjekti – Tartu idaringtee – viimased maksed linna eelarvest tehakse 2018. aastal, kui saab läbi projekti kolmas etapp. Tallinna-Tartu-Luhamaa ja Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteed ühendava idaringi projekt on ette võetud teatavasti neljas etapis: esiteks Võru tänava sõlm, teiseks Turu ja Lammi tänava vaheline lõik, kolmandaks Lammi tee ja Räpina maantee vaheline lõik ning viimaseks Räpina maantee ja Jõhvi-Tartu maantee vaheline lõik. On oluline tähele panna, et neljas etapp puudutab riigimaanteid, mistõttu sealseid töid ei rahastata Tartu linna eelarvest.

Vaadates teisi tähtsaid arendusi, väärib vaieldamatult esiletõstmist raudteejaama arendamine ja sellele ligipääsetavuse suurendamine. See töö on kavas teha meetme «Investeeringud raudteepeatuste ühendamiseks erinevate liikumisviisidega» abiga.

Kergliiklusteedele on eelarvestrateegia perioodil kavandatud toetusraha ligi 2,6 miljonit eurot meetmest «Linnapiirkondade jätkusuutlik areng» ning omafinantseeringut ligi 

500 000 eurot aastas. Kavandatakse ka rattarendisüsteemi arendamist, taaskasutuskeskuse rajamist ning mitmeid projekte tänavavalgustuses, näiteks tänavavalgustite väljavahetamist, minnes üle energiasäästlikele leedvalgustitele. Samuti on plaanis linnatranspordis kasutusele võtta mitu uut energiasäästlikku lahendust.

Muu hulgas näeme ette igal aastal vähemalt ühe mänguväljaku rajamise ning vaba aja veetmise võimaluste avardamise. Planeeritud on vahendid pikendamaks Marja tänavat üle Emajõe viiva kergliiklussillaga. Ka on kavas jätkata Emajõe kaldakindlustiste remonti.

Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonnas on eelkõige kavas linna munitsipaalmajade korrastamine Kredexi abiraha toel, sotsiaalmaja rajamine, Nõlvaku 10 vaimse tervise hooldekeskuse rajamine, sihtasutuse Tartu Perekodu Käopesa rekonstrueerimine, Tammelinna-Veeriku sotsiaalkeskuse projekteerimine, laste turvakodu renoveerimine ning intellektipuudega ja kaasneva liikumispuudega isikute keskuse rajamine.

Kultuurivaldkonnas on muu hulgas kavas investeeringud järgmistesse objektidesse: Kuperjanovi 9 hoone rekonstrueerimine kasutamiseks seltsidele ning pensionäride ühendusele Kodukotus, linnamuuseumi peamaja remonditööd, mänguasjamuuseumi remonditööd, linnaraamatukogu ruumide remonditööd, I muusikakooli juurdeehitis, II muusikakooli sissesõidutee ja parkla katendi rekonstrueerimine, Anne noortekeskuse remondi- ja rekonstrueerimistööd, Tamme staadioni harjutusväljaku kunstmurukatte vahetus koos aluse korrastusega, olmehoone siseruumide remondi- ja viimistlustööd ning fassaadi soojustamine, Annemõisa kunstmuruväljakule PVC kattega kuppelhalli rajamine, A. Le Coqi spordihoone saali juurdeehitis.

Kindlasti jätkatakse kaasava eelarve kasutamist. Linn algatas kaasava eelarve esimese Eesti omavalitsusena 2014. aastal ning plaanib selleks eraldada igal aastal 150 000 eurot. Nii nagu seni, soovime ka tulevikus panustada demokraatlikku riigikorraldusse, mille üks alustala on tänapäeva arenenud ühiskondades just kohalikud omavalitsused. Mida rohkem saavad elanikud oma kodukoha heasse käekäiku vahetult sõna sekka öelda, seda tugevam on kodanikuühiskond.

Kokku on eelarvestrateegias investeeringuteks kavandatud keskmiselt üle 30 miljoni euro aastas. See moodustab ligi viiendiku kogukuludest, andes tunnistust arengusse panustamisest. Seejuures ei kaasne sellega finantsseisu halvenemine. Linna põhitegevuse tulem ehk regulaarsete kulude ja regulaarsete tulude vahe on üle kümne miljoni euro ning kasvab pidevalt. Võlakoormus püsib 50 protsendi lähistel põhitegevuse tulude mahust.

Praegu ettevalmistatav eelarvestrateegia põhineb senisel haldusterritoriaalsel korraldusel. Seni ei ole selles arvestatud võimalikku Tähtvere ja Luunja valla ühendamist Tartu linnaga. Küll aga on selge, et strateegiat hakatakse igal aastal vastavalt olude muutumisele üle vaatama ning seetõttu võivad liitumiste tulemusena dokumenti tulla märkimisväärsed muudatused.

3. juulist 10. septembrini on igal tartlasel võimalik eelarvestrateegiaga tutvuda ning sellele muudatusettepanekuid esitada. Dokumendiga saab tutvuda linna veebilehel.

Eelarvestrateegia ei ole ainult keskpika perioodi finantsplaan, vaid see on otsene alus iga-aastasele eelarve koostamise tööle. Seega tasub oma ideed esitada juba praeguste arutelude ajal. See on taas üks hea võimalus aidata kaasa Tartu tuleviku paremaks muutmisele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles