Riigikohus kolib pikaks remondiks Toomelt rendipinnale. Aga kuhu?

Riigikohtu kaht maja ühendab aatrium, mille juurde ehitatakse ka lift.

FOTO: Arhitektuuriklubi

Riigikohus ühineb tõenäoliselt tuleval suvel nende suurte Tartu asutustega, mis on juba pidanud oma hoone remondi ajaks siirduma ajutistesse ruumidesse, ainult et kuhu, on seni veel teadmata. Vaja oleks 18 kuuks büroopinda ja mõnd suuremat saali, kus riigikohtu üldkogu saaks nõu ja istungeid pidada. 

Hästi sobiks vana arhiivihoone riigikohtust kiviviske kaugusel teisel pool vallikraavi, aga seal on praegu ees ülikooli raamatukogu, mis peab kolima välja, et teha ruumi ülikooli majandusteaduskonnale.

Raamatukogu kolib edasi Veski tänava kunagisse kohtumajja, mis pikka aega oli tuntud kui Eesti Rahva Muuseumi peamaja. Seda käis uurimas ka riigikohus, kuid hoone seisukord jätab soovida ja kohandamise maksumus olnuks samas suurusjärgus riigikohtu oma maja ümberehituse hinnaga, tõdes riigikohtu direktor Kerdi Raud. Hinnaks on arvestatud umbes viis miljonit eurot.

Ammune vajadus

Igatahes on praeguseks küpsenud veendumus, et riigikohus ei lähe Tartust kuhugi ega lahku ka Toomelt endisest kliinikuhoonest, mis ülikooli taasavamise ajal kahe sajandi eest kohandati endisest kasarmust ja mida aegamööda laiendati. Ei otsita enam ka krunti uue maja rajamiseks, mis on varem päevakorrale kerkinud. 

Praeguse kohtumaja kuulsusrikka mineviku kummaline kaasaanne on, et riigikohtu peamaja ja ka väiksem kõrvalhoone nurgaga vastu Kuradisilda on elektriküttel. Raud nentis, et 1993. aastal tehtud maksumaksjale kulukas valik on kestnud siiani, varem olid hooned ahjuküttel. 

Peamaja ja kõrvalhoone vahele on projekteeritud aatrium, millest saab riigikohtu peasissepääs. Sinnasamma tuleb ka lift.

Remondi järel peaks hoone saama kaugkütte, aga ka korraliku ventilatsiooni, parema katusesoojustuse ja niiskuse eest paremini kaitstud keldriruumid. Kokkuvõtvalt saavad kohtu 108 töötajat, sealhulgas 19 riigikohtunikku, paremad töötingimused. «Meil on palju suuri nõupidamisi, aga halb on nõu pidada, kui kabinetis saab õhk otsa,» tõdes Raud. «Suvel on palav, talvel on jahe.»

Vaja oleks juurde tööruume, eriti just nõupidamisteks. Riigikohtu töömaht on järjest kasvanud: 2001. aastal esitati riigikohtusse 2068 edasikaebust, mullu juba 4066 kaebust.

Kunagise kohviku Neljas Aste ruume on kohus tahtnud kasutada arhiivina, aga niiskuse pärast ei saa.

Mälestise staatus tähendab, et kohtu peamaja välimuses palju muuta ei saa, ent üks suur muudatus on ometi. Peamaja ja kõrvalhoone vahele on OÜ Arhitektuuriklubi projekteerinud aatriumi, millest saab riigikohtu peasissepääs. Sinnasamma tuleb ka lift.

Uus peasissepääs

Lift on tähtis seepärast, et siis ei ole ratastool enam takistus riigikohtusse tööle kandideerimisel või kohtu külastamisel. Teisalt aga muudab uus peasissepääs liikumisloogikat nõnda palju, et külalised ei pea tulevikus üldkogu saali liikuma läbi kohtunike turvaala.

Kõrvalmaja on plaanis laiendada, sisehoovi avanevad garaažid ja alajaam on kavas ümber ehitada kahekorruseliseks büroohooneks.

Eelmisel aastal andis valitsus riigikohtu hoonete renoveerimise ja ühendamise projekteerimiseks 326 500 eurot. Projekteerimise hanke võitis RTG Projektbüroo. 

Riigikohtu direktor Kerdi Raud näitab, kus hakkab ümberehituse järel olema kohtumaja peapääsla.

FOTO: Kristjan Teedema

Tagasi üles