Lugu Soome-Eesti püsivast sõprusest

Stseen lavastusest ERMi viinaköögis, esiplaanil Karl Edgar Tammi.

FOTO: Gabriela Liivamägi

​Teater Must Kast on koostöös Soome noorte teatritegijatega loonud kahe naaberriigi ühisosast kõneleva lavastuse «Kaksismaa/Kaksoismaa», mis kujutab endast sajanditaguste rahvusidealistide unistuse manifesteerumist ühise Eesti-Soome riigina.

Kuivõrd unistus selleks jäigi, on etenduse esimese poole jooksul samuti tunne, et teatritegijatel on olnud liiga palju mõtteid, mida pole suudetud tervikuks siduda. Laval vahelduvad lühikesed stseenid, mis kujutavad naaberriikide kulgemist mööda ajaloolisi pidepunkte. Kujutatakse sõjaohvreid, lahkujaid ja jääjaid. Pikalt ja süvitsi tegelastel ei peatuta, iga stseen toob lavale uued kehastumised. 

Näitlejate mäng on kantud rahvusromantilisest kirest, mis trotsib ERMi viinaköögist läbi puhuvat jäist tuuleiili ja hoiab publikut enese küljes. Laval esindatakse nii iseendid kui ka erinevaid tegelasi ning see võimaldab heita kujutavale ajastule naljatleva kõrvalpilgu.

Kuigi trupp koosneb eestlastest ja soomlastest, ei hoia näitlejad kinni oma sünnipärasest rahvusest, vaid segavad eri rahvusi, identiteete ja keeli ning rõhuvad universaalsele inimkogemusele.

Kaks paralleelmaailma

Sealjuures eksisteerib Kaksismaa utoopia kõrvuti ajaloolise rekonstruktsiooniga. On kaks võimalikku paralleelmaailma. Ühes koonduvad eestlaste ja soomlaste samalaadsed kogemused, rõõmud ja mured ühiseks kultuuriks, mida traageldab kokku hümn, eesti-soome-inglise ja kehakeel, lipp, territoorium ja elanikkond. Teises maailmas on aga vaba Soome ja Nõukogude Liidu koosseisus Eesti.

Lavastuses vaadeldakse neid maailmu samal ajal mõlema riigi pilgu läbi, jättes vaataja ilma otseste teeviitadeta, millele keskenduda. 

Mõistmist ei kergenda ka mitmekeelsuse kasutamine, sest lavastus on tekstirohke ja iga lauset ei tõlgita ega ka illustreerita liikumisega. Publikule jagatud tõlkeleht on kasulik enne etenduse algust läbi lugeda, sest stseenide keskel ei raatsi pilku paberil hoida, kartmata laval toimuvast ilma jääda. 

Palju mõtestatumalt ja põnevamalt mõjub etenduse teine pool alates laevadisko stseenist, kus näitlejad vihuvad kurnatuseni tantsu ja pudenevad ükshaaval laiali, kuniks alles jäävad kaks viimast.

Eesti ja Soome dialoog

Pikk tantsustseen loob sissejuhatava seisundi järgnevaks, kus Eesti väljendab oma kiindumist Soomesse, ning Soome tunneb end meelitatult ja veidi piinlikult. Justkui kohmetu armastajapaar. Nende dialoog meenutab Karoliina Korhoneni koomiksisarja «Finnish Nightmares».

Etenduspaigana mõjub viinaköök ERMi kõrval kui hüpe minevikku. Varemed lisavad tähenduslikke varjundeid, kui seostada neid Kaksismaa teostamatusega, augud müüris lasevad näitlejatel märkamatult ilmuda ja äkitselt kaduda. 

Ainus miinus oli ilm esietenduse ajal, kus publik värises jopede ja fliiside all, kuid seegi põhjamaine karastus liidab irooniliselt meid soomlastega ühte. 

Üldjoontes mõjub «Kaksismaa/Kaksoismaa» vastuoluliselt. Ühtpidi ülekuhjatuse tunne ideede tasandil, mida pole suudetud siduda harmooniliseks tervikuks, teisalt positiivselt üllatavad välgatused ja katarsislik seisunditeater.

Esietendus

  • ERMi läbipaistva katusega kaetud viinaköögis (Muuseumi tee 2) esietendus 21. juunil «Kaksismaa/Kaksoismaa».
  • Autor, dramaturg ja lavastaja Anni Mikkelsson (Meriteatteri).
  • Järgmised etendused täna ja 30. juunil ning 1. ja 2. juulil kell 19.
  •  Publiku ees Heidi Ajanto, Kaija M Kalvet, Hennariikka Laaksola, Birgit Landberg, Liina Leinberg, Laura Niils, Mihkel Kallaste, Karl Edgar Tammi, Vera Veiskola ja Jonnakaisa Risto.
Tagasi üles