Puud seovad loodusmaja suviseid näitusi

Tartu loodusmaja infopunkti töötaja Katrin Juhanson istub Meelis Kihulase valmistatud puutööpingil, millele meister on ilu pärast lisanud hulgaliselt nikerdatud kaunistusi. Loodusmaja koordinaatori Anneli Ehlvesti selja taga saab aga lähemalt uurida, millised on erinevate puude läbilõiked. Foto: Sille Annuk

Tartu loodusmaja hakkab juba kaugelt silma kauni puitarhitektuuriga, sel suvel on seal aga puud tavapärasest veelgi kõrgemale aukohale tõstetud.

Loodusmaja koordinaator Anneli Ehlvest rääkis, et võrdlemisi juhuslikult jõudis nendeni korraga mitu näitust, mis on seotud puudega. Lisaks saeti selle aasta alguses loodusmaja õuelt maha vana ja väärikas, ent oma elu ära elanud palsamnulg, rääkimata sellest, et puude ja metsa temaatika on praegu kogu Eestis teravalt päevakajaline. «Ilmselt see teema ikka kuskil sees kriipis,» sõnas Ehlvest.

Iga puu on erinev

Nii on loodusmajas üleval muusik Alo Põldmäe kaks fotonäitust, mis on seotud puudega. Samal ajal saab uurida Eesti alepõllunduse ajalugu. Eraldi näitusesaali on endale saanud rahvusliku puutöö meister Meelis Kihulane.

Kihulane tõi loodusmajja näitusele võimalikult paljudest puiduliikidest meisterdatud tarbeesemeid. Ta rääkis, et tänapäeval on puitesemed inimeste jaoks lihtsalt puidust esemed ja harva pööratakse tähelepanu, milline puit millise asja tegemiseks kõige paremini sobib.

Ta tõi näite, et kui haavapuud seostatakse peamiselt saunalava laudadega, siis tegelikult on haab hästi painduv ja kerge, nii et teda on hea kasutada ka paatide tegemiseks. Kuusepuitu peetakse lihtsalt üheks ehitusmaterjaliks, kuid traditsiooniliselt on vanad eestlased kasutanud ära kogu kuuse juurtest okasteni.

Nikerdatud peitlikarbid

Lisaks lihtsatele puitnõudele ja -karpidele ning kasetohust valmistatud esemetele on Kihulane näitusele toonud ka imepeenes intarsiatehnikas nikerdatud peitlikarbid. See tehnika oli vanadele eestlastele võõras ja pärineb pigem Hiinast ja Prantsusmaalt. 

Eestlased kaunistasid meistri sõnul puitu üsna vähe, lisades nikerdatud ilu enamasti vaid pulmakombestikuga seotud esemetele või siis, kui oli vaja kasutada maagilise kaitsejõuga märke.

Kihulane, kes on meisterdanud esemeid ka ERMi laadateemalise näituse jaoks ja kelle töövõtteid ERMi teadlased ajaloo tarbeks üles filmivad, plaanib loodusmaja ekspositsiooni suve jooksul jõudsalt täiendada. Seega on oodata, et praegu näha olev väljapanek muutub augustikuuks sootuks rikkalikumaks.

Selleks, et loodusmajas käik ei piirduks vaid näituste uudistamisega, saab kogu suve mängida seal ka avastamismängu: majas sees ja väljas tuleb üles leida 15 punkti, kust leiab huvitavat infot kõikvõimalike puude kohta.

Tartu loodusmaja näitused

• Meelis Kihulase tööde näitus «Puit meistri käe all» 25. augustini. Kohtumine autoriga 24. augustil.

• Näitus alepõllundusest «Kui põllud põlesid» 31. augustini.

• Alo Põldmäe loodusfotode näitused «Öised polaarpäeva kased» ja «Muusikaline Neeruti» 12. augustini.

• Piret Kullerkupu maalinäitus «Metsaga ja metsata» 20. septembrini.

• Avastusrada «Puutepunktid puuga».

• Suvel on loodusmaja avatud tavapärasest erinevatel aegadel: T–R kell 10–18, L kell 11–16, P, E suletud. Näitustele pääseb loodusmaja piletiga.