Fotod: Pisarate pargis mälestati juuniküüditamise ohvreid

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

76 aastat tagasi, ööl vastu 14. juunit toimus Eestis massiküüditamine, mille käigus viisid Nõukogude Liidu repressiivorganid Siberisse üle 10 000 inimese. Nälja ja kurnatuse tagajärjel hukkus või tapeti umbes 6000 last, naist ja meest. Tartus algas selle kurva päeva meenutamine Emajõe ääres Pisarate pargis. Just seal asus kunagise jõeraudtee laadimisplats, mida okupatsioonivõimud kasutasid ühena oma ohvrite loomavagunitesse paigutamiseks.

Ammuseid, ent jätkuvalt valusaid sündmuseid meenutades rõhutas vabadusvõitleja Hando Kruuv, et küüditamist ei tohi unustada ning valvsust ei tohi kaotada kaotada ka tänases, näiliselt turvalisemas maailmas. «Kui sinu naabriks on hunt või karu, siis võid teda sööta nii palju kui tahad, tema jääb ikkagi hundiks või karuks,» põrutas Kruuv.

Üks mälestusürituse korraldajatest Rein Koch, kes ise koha peal viibida ei saanud, nentis oma läkituses, et massiküüditamine tähendas brutaalse protsessi algust, mille mõju tunnevad eestlased oma kodumaal veel praegugi. «Kui 1934. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid eestlased riigi rahvastikust 88,1 protsenti, siis 2010. aastal 68 protsenti,» märkis Koch.

Ta lisas, et 1941. aastal alanud genotsiid on jätnud sügava jälje meie rahva teadvusesse ja sellest jagu saamine võtab veel kaua aega. «Eestlased on ikka veel murtud,» kõlas Kochi karm tõdemus.

Pärast kohalviibinute sõnavõtte seati väikses rongkäigus sammud Pauluse kiriku juurde, kus toimus tõsisele päevale pühendatud jumalateenistus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles