Potteri sünnipäeva puhul välkusid luuad ja võlukepid

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Luuad, öökullid, paksude mustade raamidega ümarad prillid, võlurikeebid ja sõõlamiskübarad – 20 aastat tagasi kirjutas J. K. Rowling kõik need detailid esmakordselt raamatusse, millest sai ülemaailmne hitt-teos. Just 20 aasta möödumist esimese Harry Potteri raamatu ilmumisest tähistasid täna Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased ja õpetajad. 

Näib, et selle raamatu mõju ei rauge nii pea, sest treffneristide seaski võis suurema vaevata täna leida neid, kel kõik Potteri raamatud viimse detailini peas. Kümnendas klassis õppiv Teia Friedenthal nõustus, et selle maagilise raamatuga on veider lugu – sa hakkad seda kas jäägitult armastama või jätab see sind täiesti külmaks. Tema kuulub esimeste hulka. Ta arvas, et esimest korda luges ema talle Potteri-raamatut siis, kui tüdruk oli 8-aastane. Seejärel sukeldus ta Sigatüüka maagilisse maailma iseseisvalt, nii et lõpuks peitsid vanemad need raamatud Teia eest ära, et ta ometigi midagi muud ka loeks. Viimati võttis ta kõik seitse raamatut ette läinud suvel ning luges igavusest umbes nädalaga nad üksteise otsa läbi.

Tema lugemiskirele ei jää alla ka üheteistkümnenda klassi neiud Sandra Võsaste, Marcella Lilles ja Kristina Koch, kel kõik võluriraamatud oma kaheksa korda läbi loetud. Pikemalt mõtlemata nimetasid nad Rowlingu loodud lemmiktegelasteks Weasley kaksikuid, punapäiseid poisse, kes nii oma võlurikodus kui Sigatüüka nõiduse ja võlukunsti koolis alatasa sekeldustesse sattusid. Sandra Võsaste tulihingelist Potteri-armastust võis täna näha tema õla peal: seal kükitas valge öökull Hedwig, kelle neiu tõi kaasa Ameerikast Universali stuudiost. Tõsi, ta ostis selle küll oma nooremale õele, ent eile kulus Harry Potteri öökull koolis ära.

Potteri päeva puhul kogunesid Treffneri kooli õpetajad ja õpilased täna kooli võimlas. Kuigi treffneristidest on küll üks nutikam kui teine, pole keegi neist ometigi veel lennuvõimet omandanud. Nii tuli Sigatüüka kooli meelisspordiala lendluudpalli asemel maha pidada harjahoki turniir, milles välkusid väikese valge palli järel nii harjad, luuad kui põrandapesumopid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles