Miks on valmival kergteel paigaldatud ülesõitudele äärekivid?

Kergliiklustee ehitus Sõpruse puiestee servas. Äärekivi EMTA sissesõidul tekitab praegu umbes 15 sentimeetri kõrguse astme. Foto: Risto Mets

Aastate eest valisid tartlased kaasava eelarve hääletusel kõige põletavama probleemina välja kõnniteede äärekivid, mis takistavad lapsevankriga liiklejail ja rattureil sujuvalt teed ületada. Paljudes kohtades lihvitigi toona äärekivid madalamaks ning linn otsustas, et edaspidi arvestatakse kergliiklusteede rajamisel ratturitega. Linna kõige uuemal kergteel Sõpruse puiestee ääres näeme aga olukorda, mis viib meid linna arengus justkui aastaid tagasi. Miks on see nii?

Vastab linnamajanduse osakonna jalgrattateede peaspetsialist Mihkel Vijar:

Sama küsimuse kohta on tulnud linlastelt viimasel ajal lausa kirjade laviin. Ilmselt on vaja küsimust tõesti selgitada. Maksu- ja tolliameti ning Sangari sissesõidul on äärekivid vajalikud, sest projekt näeb seal ette tõstetud ristmiku. See tähendab, et sinna tuleb künnise ehk lamava politseiniku osa, mis on praegu veel välja ehitamata.

Äärekivid on vajalikud konstruktsiooniliseks eraldamiseks. Nimelt kaetakse kõnnitee ja autotee erineva asfaldiseguga. Künnise osa tõstetakse kõnniteega samasse tasapinda ja jalgrattureile ning lapsevankriga liikujaile ei jää lõpptulemusena ebatasasust.