Täna koguneb Puurmani vallavolikogu erakorralisele istungile, kus tuleb võtta vastu raske otsus: kas muuta kohalik gümnaasium põhikooliks või anda hambad ristis edasi ka keskharidust.
Puurmani otsustab kooli saatuse
25. märts 2011, 10:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks volikogu sellise eelnõuni jõudis, on vallavanem Rauno Kuusi sõnul juba arvudestki näha: «Vallal on mõtet gümnaasiumi pidada siis, kui gümnaasiumiastmes õpib vähemalt 60 last. Puurmanis on neid 25.»
Viimase kümnendi vältel on õpilaste arv koolis kahanenud 274-lt 137-le ehk 50 protsenti ning vähenemine jätkub.
Kuusi hinnangul peavad teisedki Jõgevamaa omavalitsused oma koolivõrgu üle vaatama, sest lähema nelja-viie aasta jooksul võib õpilaste arvu langus ulatuda maakonnas 30 protsendini.
Seadus sunnib
Tublidele maagümnaasiumidele tõmbab Kuusi arvates kriipsu peale hiljuti vastu võetud uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS). Seni on suudetud gümnaasiumiosa põhikooli arvelt ülal pidada, ent nõutud kolme õppesuuna väljatöötamine aastaks 2013 pole praeguste rahastamistingimuste juures võimalik.
Gümnaasiumiosa õpetajate aastane palgaeelarve on 53 000 eurot (ligi 830 000 krooni), millest 26 000 eurot (400 000 krooni) maksab riik. Ülejäänu tuleb leida vallal ning paljuski on puudujääk seni kaetud põhikooliosa palkade arvelt.
Sellest tulenevalt plaanib vald muuta Puurmani gümnaasiumi 2013/2014. õppeaastaks põhikooliks. Kümnendat klassi ei avata aga juba sel sügisel.
Edaspidi saaks kogu ressursi suunata tugeva põhikooli moodustamisele: parandada õppetingimusi ning palgata õpetajaid. Gümnaasiumiikka jõudnud noored hakkavad koolis käima aga Jõgevale loodavas riigigümnaasiumis või Põltsamaal.
Linna kooli sõitmiseks korraldab vald transpordi. Kuna enam kui pooled Puurmani gümnaasiumi õpilastest saabuvad igal hommikul kooli väljastpoolt alevikku, siis paljud on bussisõiduga juba maast madalast harjunud.
Millise otsuse volikogu langetab, ei osanud Kuus prognoosida. «Ma olen ise sama kooli vilistlane ja mul on isiklikult väga kahju, kuid rasked otsused on siiski vajalikud,» nentis ta.
Viimased päevad
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Asso Ladva ütles, et omavalitsused saavad koolivõrgu ümberkorraldustest teatada ministeeriumile hiljemalt viis kuud enne õppeaasta algust.
«Esimene aprill on tähtaeg ning selleks ajaks peavad volikogud vastavad otsused ära tegema,» märkis Ladva.
Ministeeriumile teadaolevalt kavandavad Lõuna-Eesti omavalitsustest oma koolivõrgus muudatusi sel aastal Otepää vald Valgamaal ning Puurmani vald Jõgevamaal. Otepää plaanib kaotada Pühajärve põhikooli, kuid viimaste sealt tulnud teadete kohaselt seda tänavu siiski veel ei juhtu.