Naised kudusid kirkad rahvusmustrid lasteaialastele vaipadeks

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Täna hommikul oli Tartu Kannikese lasteaia saalis üles seatud pikk laud, millel kollase lina peal kohvitassid, lilled, võileivatort ja rullbiskviit. Laua taga istusid prouad Tartu vaimse tervise hooldekeskusest, kes olid tulnud lasteaiale üle andma oma selle aasta kõige suurema töö tulemust.

Nimelt tellis lasteaed hooldekeskuselt 30 vaipa, mille mustrites on inspiratsiooni saadud 15 Eesti maakonna rahvariideseelikute triipudest. Sellega soovib lasteaed tähistada tuleval aastal Eesti riigi 100. sünnipäeva.

Vaipade üleandmise puhul olid lasteaialapsed koos õpetajatega ette valmistanud uhke kava. Tantsutupsude rühma lapsed, kel seljas kaunid rahvuslikud rõivad, tantsisid Kaera-Jaani ja Sternpolkat ning teisigi eri rahvaste tantse. Pillikratid mängisid pilli, laulsid ja tantsisid. Pisikesed etlejad Keelesakste rühmast astusid aga üles vahvate luuletustega.

Lasteaia õppealajuhataja Helina Muruaas tuletas lastele meelde, kuidas sügisel tõmbas iga rühm loosi, et teada saada, millise maakonna mustri järgi tehtud vaiba nemad enda rühmaruumidesse saavad. Kannikese lasteaias on 14 rühma, nii et igaüks neist saab oma põrandaid kaunistama kaks imeilusat 2,5 meetri pikkust vaipa. Kaks vaipa jäävad lasteaia saali ja nii leiavadki iga maakonna mustrid endale oma koha.

Tartu vaimse tervise hooldekeskuse naised eesotsas juhendaja Maie Hellenurmega rääkisid, et sügisel, kui lasteaialt vaipade tellimus tuli, võtsid nad esmalt ette käigu Türile, et osta sealt vajalikud kangad. Tavalisi kaltsudest lõigatud riideribasid ei saanud nende vaipade peal kasutada, sest triibumustrite jaoks oli vaja palju kindlate toonidega kangaid.

Ostetud kangastest lõikasid sobiva laiusega ribad valmis Helle Möls ja Leili Leig. Aino Salumets õmbles need ribad omavahel kokku ning Ivi Siimo ja Mare Kaarde andsid seejärel kangastelgedele valu. Nii käisid nad detsembrikuust saati igal tööpäeval vaipu kudumas.

Naised tunnistasid, et ehkki nad on laatade jaoks igasugu mustritega vaipu valmistanud, oli sedalaadi rahvuslike triibumustrite kudumine nende jaoks esmakordne kogemus. Ühtegi vaipa ei tahtnud nad teistest esile tõsta, öeldes, et kõik nad on armsad kui oma lapsed.

«Igatahes riigist jõudis lasteaed ette,» muheles Ivi Siimo viidates sellele, et Eesti Vabaõhumuuseumis algas Eesti juubelivaiba kudumine alles sel nädalal.

Vaipade ostmiseks kirjutas lasteaed Helina Muruaasa sõnul projekti ja sai osa vajalikust rahast Tartu linnavalitsuselt. Et tegu on lasteaiaga, olid vaimse tervise hooldekeskuse naised nõus vaibad müüma oluliselt soodsamalt kui laadalettidelt neilt osta saab. 30 vaipa läksid kokku maksma alla 1500 euro.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles