/nginx/o/2017/02/16/6346829t1hdecc.jpg)
Tuntud meestearst Margus Punab kirjeldas oma Facebooki lehel, kuidas teise kultuurilise taustaga patsiendiga tekkis konflikte, mis päädisid sellega, et patsienti keelduti edaspidi teenindamast.
Kultuuride kokkupõrge meestekliinikus ajas tuntud arsti avalikult marutama (6)
16. veebruar 2017, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Saime (Tartu – toim) ülikooli meestekliinikus nüüd esimese tõsisema multikulti konflikti. Ei sobinud patsiendile ei see, et vastuvõttu viis läbi naissoost meditsiinitöötaja, ei tema välimus, riietus ega käitumine,» kirjutas meestearst Margus Punab sotsiaalmeedias.
Arsti sõnul jätkus probleemne käitumismudel järgmistel visiitidel, kusjuures need polnud seotud esmase visiidi läbi viinud töötajaga. Konflikt kulmineerus teisipäeval äärmiselt ebasündsa avaliku sildistamisega. «Otsustasin, et sedaviisi käituvat patsienti meie kliinikus kahjuks aidata ei saa,» kirjutas arst. Tohtri sõnul oskas patsient eesti keelt.
Punabi sõnul on kliinikus multikultuursust teadlikult soositud ning töötajate hulgas on nii luterlasi, maausulisi, õigeusklikke, katoliiklasi, budiste kui ka judaismi kultuuriruumi kuuluvaid inimesed.
«Siiski pole see esimene sedalaadi konflikt. Aastaid tagasi olime sarnase käitumismustri tõttu sunnitud süsteemist välja suunama ühe väga hea islami-vene kultuuri juurtega töötaja,» kirjutas arst.
Tohter toimunut kommenteerida ei soovinud.
TÜ kliinikumi pressiesindaja Kristi Taela sõnul antakse nende haiglas arstiabi kõigile, kes seda vajavad, sõltumata soost, east, usulisest taustast, sotsiaalsest staatusest jne, jne. «Doktor Punab on väljendanud sotsiaalmeedias oma seisukohta ning viidanud probleemile, mida tervishoiutöötajad peavad sageli kogema,» rääkis Tael. Kliinikumis on aastas umbes 500 000 ambulatoorset visiiti.
«Kahjuks tuleb ette ka vääritimõistmist või olukordi, kus patsiendid personali solvavad,» sõnas pressiesindaja.
Haiglas on juba aastaid selliste juhtumite menetlemise süsteem, mille eesmärk on osakonna või kliiniku sees olukorrad omavahel läbi rääkida ning kogemustest õppida. Tael toonitas, et suhtluspinnalt võrsunud konfliktid vajavad rahulikku läbiarutamist.
«See on oluline nii konfliktis osalenud töötajale kui ka kogu kollektiivile. Suhtlussituatsioonides õpitakse paljuski nii enda kui ka kolleegide kogemustest,» lisas ta. Samas möönis Tael, et on osakondi, kus töötajad on patsientide profiilist tulenevalt suurema surve all.
«Olukordades, kus koostöö patsiendiga ei ole võimalik, kuid patsiendi tervis vajab erakorralist meditsiinilist sekkumist, oleme kaasanud mõne teise arsti (või õe, põetaja, arvestades võimaluse korral patsiendi erisoove, näiteks kui soovitakse kindlast soost põetajat) või struktuuriüksuse juhi,» selgitas haigla esindaja.
Kui patsiendi tervis ei vaja erakorralist meditsiinilist sekkumist, on talle tutvustatud võimalust pöörduda teise arvamuse või abi saamiseks teise haiglasse.
«Parima ravitulemuse nimel on erakordselt oluline ka patsiendi enda soov ja tahe koostööks,» lisas Tael.
Konkreetsele juhtumile kliinikum doktor Punabi palvel lisakommentaare ei anna.
Arst ei pea vaimset vägivalda taluma
Arstide liit ei soovinud kommenteeri sotsiaalmeedias avaldatud isiklikke seisukohti.
Liidu peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul tuleb patsientide ja arstide vahelisi konflikte vahel ette, aga mitte eriti tihti.
«Ravisuhe põhineb vastastikusel kokkuleppel, mõlema poole viisakas käitumine ja vastastikune lugupidamine on väga oluline,» ütles Rehemaa. Ta lisas, et patsiendil on õigus arsti valida.
«Aga ka arst võib ravimisest keelduda, kui patsiendi käitumine ohustab tema elu või tervist või teeb ravi jätkamise võimatuks,» ütles Rehemaa.
Ta tõi näiteks olukorra, kui joobes agressiivne patsient arsti ründab. Sel juhul ei ole arstil mõistlik ennast ohtu seada, sest arsti abi vajavad ka teised patsiendid.
«Ka vaimne vägivald on vägivald, seega ei pea taluma ka sõimu ja solvanguid,» toonitas Rehemaa. Vahel keeldutakse tegemast uuringuid või ravi, mida patsient nõuab, aga mida ta tegelikult ei vaja. Ka sellest tekib konflikte.
«Arstid püüavad konflikte enamasti ise lahendada, aga mõnikord on teise arsti juurde või teise raviasutusse suunamine hea variant,» ütles arstide esindaja.