Pontoonsild võib Tartusse naasta (3)

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaarsild.
Kaarsild. Foto: Margus Ansu / Postimees

Umbes kuus kuud on remondi tõttu võimatu ületada Kaarsilda, ajutine sild võib aga takistada laevaliiklust. Tartu linnapea Urmas Klaas on andnud ülesande selgitada Tartu südalinna ajutise silla rajamise võimalikkust Kaarsilla remondi ajaks, mis kava järgi võiks alata tuleval kevadel ja kesta umbes pool aastat. 

«Ülesanne, mille olen andnud, on otsida ja kaaluda erinevaid variante,» selgitas Klaas. 

«See põhjendus, et jõeliikluse paneme kinni ja selle pärast midagi teha ei saa, ei veena mind,» ütles linnapea. «Kui võrdleme jalakäijate voogu ja paadiliiklust, on selge, et jalakäijaid on ikka mitu korda rohkem. Sõltub ka veeteede ameti vastusest, mida on võimalik teha. Töö käib.»

Abilinnapea Valvo Semilarski lisas, et linnamajanduse osakond on veeteede ametile saatnud päringu, millistel tingimustel oleks ajutine sild mõeldav. Ühtlasi on küsimus ka sellest, kas see võiks olla pontoonsild, mida Tartus on ajaloos mitmel korral kasutatud, või mõni muu lahendus.

See põhjendus, et jõeliikluse paneme kinni ja selle pärast midagi teha ei saa, ei ole minu jaoks veenev, sest kui võrdleme jalakäijate voogu ja paadiliiklust, siis on selge, et jalakäijaid on palju rohkem, ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Semilarski sõnul on kõne all ajutise silla asukoht Kaarsillast ülesvoolu, Hesburgeri taha jääval alal, sest allavoolu on tuleval suvel algamas kaldakindlustise uuendus Atlantise juures.

Pikk aeg, südalinn

Tartu teedeteenistuse juhataja Urmas Mets rääkis, et teemat uurides on teada saadud, et on ka kaarja avaga pontoonsildu, mille alt mahuksid väiksemad alused läbi. 

Veeteede ameti vastust linnal eile veel ei olnud. 

Veeteede ameti pressiesindaja Priit Põiklik ütles, et linnavalitsus on avaldanud soovi paigaldada Emajõkke ajutine pontoonsild, küsinud ameti seisukohta ning tehnilisi tingimusi. Soov on mõistetav, sest muidu peaksid linlased läbima küllalt pika vahemaa jõe ületamiseks kas Võidu või Vabadussilla kaudu. 

Põiklik selgitas toimetusele saadetud kirjalikus vastuses, et kuna Emajõgi on ametlikult laevatatav siseveekogu, peab kõiki asjaolusid arvestades lähtuma ennekõike veeliikluse ohutusest. Järelikult peab ajutine sild ja selle asukoht tagama, et see ei takistaks veeliiklust Emajõel ega vähendaks seal ohutust. Amet lähtub otsuse tegemisel meresõiduohutuse seadusest, mis sätestab, et ehitust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui see kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust. 

Semilarski toonitas, et kuna küsimus on lahtine, ei saa ta veel kinnitada, et pontoonsild on ainuõige lahendus, aga otsitakse võimalusi, et lihtsustada ehitusperioodil jõeületust kesklinnas.

Hind teadmata

Klaasi arvates oleks üheks suveks võimalik asju ka nii korraldada, et näiteks lodi ei seisa lodjakoja juures, vaid allpool Karlova sadamas. «Suuremad reisilaevad, mille kodukai on niikuinii Atlantise juures, saavad oma sõite allavoolu teha,» leidis ta. 

«Igal juhul on see ebamugavus mitu korda väiksem taluda kui see, et jalakäijad ei saa üle jõe. See on ikkagi pikk periood ning südalinnas, Raatuse tänava ja Raekoja platsi poole on väga aktiivne liikumine.»

Mis ajutine sild maksta võiks ja kui palju on linn selle nimel valmis kulutama, jäi vastuseta.

«Ärme spekuleerime, meil ei ole midagi laual,» ütles Klaas. «Ülesanne on tuua variandid otsustamiseks, kõigepealt peavad need olema tehniliselt teostatavad ja loomulikult peab olema ka hind teada, meil ei ole veel kumbagi. Kuid niisama lihtsalt alla anda ei tohi. Palun variandid, siis otsustame.»

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles