Tartumaa jahimehed on juba kaks päeva hundijälgi ajanud. Kapsta metsas võis esmaspäeval kella viie paiku kuulda rahulolevate jahimeeste raadiosaatjates le-vivat teadet, et üks võsavillem saadi kätte. Eile tabati teinegi hunt.
Püssi ette jäi kaks võsavillemit
/nginx/o/2015/01/20/3694563t1h889f.jpg)
23. veebruar 2011, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks, et hunti tabada, tegid Puhja, Sangla, Rannu ja Konguta jahimehed koostööd. Konguta jahimaal saatis esmaspäeval oma püssist tabava kuuli teele hoopis Puhja jahimees Rein Suitsik. «Juhtus nii, noh,» naerab mees, kes nottis maha oma elu teise hundi.
Tartu jahindusklubi jahindusnõunik Liivi Amor räägib, et tegelikult oli tegu Tartu- ja Jõgevamaal jahihooaja kolmanda hundiga. «Kuid selle aasta sees oli see esimene,» ütleb Amor.
Kaval kui hunt
«Hunt on tark loom, palju targem kui rebane,» tunnistab jahimees Suitsik. Võsavillemi ülekavaldamiseks peab olema suur hulk mehi ning seetõttu teevadki ringkonnad koostööd.
«Osa mehi kardab külma ja osa on tööl,» loetleb Suitsik põhjuseid, miks üks ringkond pole piisavalt mehi ise kokku saanud. Mis teda ennast jahile tõmbab? «Eks ikka kirg! Tänagi (eile – toim) saime veel ühe kätte,» rõõmustab ta.
ahindusklubi koduleheküljel on näha, et Tartu- ja Jõgevamaale tänavuseks jahihooajaks määratud kuue ilvese laskmisload olid juba veebruarikuu esimeseks pooleks ära kasutatud. Võsavillemijaht ikka veel käib ning neli luba on Jõgeva- ja Tartumaa peale alles.
«Hunt on tark – jahimees peab olema veel targem ja ta üle kavaldama. Kui kogemustest jääb vajaka, siis võsavillemit kätte ei saa,» nõustub Suitsiku öelduga ka Liivi Amor.
Konguta piirkonna jahimees Kristjan Vilu selgitab, et siiamaani raskendas jahipidamist sügav lumi, mis tegi metsas liikumise väga keeruliseks. «Sula ja sellele järgnev külm tekitas lumele kõva kooriku, mis hõlbustab nüüd nii loomade kui ka jahimeeste liikumist,» selgitab ta.
Ajakulukas luuramine
Hundijahti raskendab ka asjaolu, et nad pesitsevad väga suurtel metsaaladel ja Emajõe ääres. «Emajõe aladel on raske luuret teha ja jahti pidada, kuna pinnas on soine,» rääkis ta.
Kuna soistel aladel on toitu vähe, liiguvad hundid neilt aladelt välja. «See liikumine ühest kohast teise aitabki hunte tabada, raskendab aga, et nad nii palju liiguvad: vahetavad metsi ja varjupaiku,» selgitab Vilu.
Tihti liiguvad hundid üle kolme-nelja seltsi maade, mis teeb luuramise ajakulukaks. «Kiiduväärt on jõudude ühendamine naaberseltsidega,» tunnustab Vilu.
Laskmisload Tartu- ja Jõgevamaal
• Ilvesed 6, kätte on saadud 6.
• Hundid 8, kätte on saadud 4.