Eili Arula: 90 pole eesmärk

Eili Arula
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eili Arula.
Eili Arula. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Inimesele, kes ei pea autoga iga päev sõitma, võib tunduda esimese lume saabumine taevamanna. Autojuhid enamasti seda meelt ei ole. Stress hakkab talveilmade saabudes kerima sellest, et on tarvis üles leida rehvivahetuspunkt, kus saaks esimesel võimalusel auto suvised sussid talviste vastu vahetada.

Mõistagi tuleb talv igal aastal ootamatult ning esimese lume tulekuga on kõik esinduslikud ja ka nurgatagused kummivahetustöökojad umbes. Sealsed töömehed laiutavad käsi, öeldes igale järgmisele sisse sadanud kliendile: «Ei tea, ei tea, ei tea, millal löögile saad. Teenindame esmajärjekorras neid, kel aeg kirjas. Teiste jaoks on elav järjekord.»

Pärast seda, kui auto on kraavis, algab eestlaste lemmikmäng «Kes on süüdi?».
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles