Punast terrorit tunnistava Vene salametsa kohta ilmus eestikeelne trükis Lisatud täna Levašovos tehtud fotosid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Mälestuskoosviibimine täna Levašovo memoriaalkalmistul.

FOTO: Veronika Mahtina

Täna on Venemaal poliitiliste repressioonide ohvrite mälestuspäev. Peterburi eesti kultuuriseltsi liikmed külastavad täna üht stalinlike repressioonide jubedamat kohta Levašovot ning esitlusele tuleb eestikeelne trükis «Levašovo memoriaalkalmistu».

Mälestuskoosviibimine täna Levašovo memoriaalkalmistul.

FOTO: Veronika Mahtina

Mälestuskivi Peterburi lähedal Levašovo metsa all 2011. aasta oktoobri lõpus.

FOTO: Raimu Hanson

«Leningradi martüroloogiumi 1937–1938» esimene ja kaheteistkümnes köide. Nende peal on brošüüri «Levašovo memoriaalkalmistu» venekeelse neljanda trüki eksemplar aastast 2012.

FOTO: Raimu Hanson

Massirepressioonide uurija Anatoli Razumov pälvis president Toomas Hendrik Ilveselt veebruaris 2012 Maarjamaa Risti viienda klassi teenetemärgi.

FOTO: Margus Ansu

Kokku on neid üle 51 000, kes suure stalinliku terrori aastatel 1937 ja 1938 Leningradis ja Leningradi oblastis KGB eelkäija NKVD poolt maha lasti. Enamasti viidi laibad salaja Neevalinna lähedale Levašovo metsa alla kohta, mida ümbritses tihe ja kõrge plankaed ning mida valvati väga hoolsasti kõrvaliste pilkude eest.

Peterburi ajaloolase Anatoli Razumovi juhtimisel on ilmunud alates aastast 1995 seni 13-köiteline «Leningradi martüroloogium». Selles on teiste hulgas nende 4561 eestlase nimed, kes neil kahel punase terrori aastal lasti ilma kohtuliku uurimiseta maha kui spioonid, terroristid, diversandid ja kahjurid. Hulk aastaid hiljem nad rehabiliteeriti.

«Leningradi martüroloogiumi» 11. köite sirvimisel hakkab silma, et oktoobris-novembris 1938 on Leningradis võrreldes teiste rahvustega kõige rohkem maha lastud just eestlasi: 5220 inimese hulgas on eestlasi 1547 ehk kolmandik, soomlasi on 932 ja venelasi 908.

Kompartei võimu alt vabanemine avas ka Venemaal arhiivid. Salajane matmiskoht muudeti üldsuse survel memoriaalkalmistuks, kuhu mõrvatute järeltulijad hakkasid kinnitama puude külge mälestuseks pilte, panema metsa alla riste ja mälestuskive. Aastal 1999 paigaldati Peteburi konsuli Jüri Trei algatusel Levašovo memoriaalkalmistule mälestuskivi eestlastest stalinlike repressioonide süütutele ohvritele.

Anatoli Razumovi koostatud brošüür «Levašovo memoriaalkalmistu» on ilmunud vene keeles neljas trükis, mille seni viimane, ümbertöötatud ja täiendatud väljaanne tuli trükist aastal 2012. Eesti keelde on Peterburis ilmunud teose tõlkinud ajaloolane ja arhivaar Peep Pillak.

Razumovi teatel on eestikeelses variandis – nii nagu ka varem ilmunud saksakeelses ja soomekeelses tõlkes – lisatud sihtrühma silmas pidades eriline tekstiosa (lehekülgedel 34-35).

Muu hulgas on seal kirjas, et rahvaloenduse andmeil elas aastal 1937 Leningradis 16 532 ja Leningradi oblastis 53 132 eestlast. Sealsamas on kirjas, et Nõukogude valitsus soodustas rahvuskultuuride arengut omal moel – et see oleks «vormilt rahvuslik ja sisult sotsialistlik» – ning seejärel represseeris kõik, mis tundus kahtlane.

Tagasi üles