R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Töötukassa lubab: vastse büroo raske uks hakkab kergemalt käima

Lisatud video Katrini teekonnast töötukassa uude kontorisse
Eili Arula
Töötukassa lubab: vastse büroo raske uks hakkab kergemalt käima
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8

Katrin Puusepp (43) on kõrgharidusega saksa filoloog. Sel erialal on ta jõudnud doktorantuurini, kuid paraku on teadustöö tal praegu soiku jäänud. Katrinit ei vaeva moodsa aja haigus nimega motivatsioonikriis ning ka aega leiaks ta doktoritöö tarvis piisavalt. Tema õpinguid pärsib tervis, mis Katrini hinnangul aja edenedes halveneb.

«Grupi peal, nagu vanasti öeldi, olen juba 1994. aastast,» ütles Puusepp. Toona oli tal esimene ajuverejooks. Paraku tabas teda 2000. aastal veel teinegi ajuverejooks, mille tagajärjel ta enam iseseisvalt liikuda ei saa. Sellest ajast saadik kasutabki ta peamiselt vaid ratastooli.

Lisaks liikumisraskustele on tal ka nägemispuue. «Mu probleem ei ole seotud nägemiskaugusega. Mu silmad ei suuda ümbritsevat fokuseerida. Pilt silme ees võngub ja väreleb,» rääkis Katrin Puusepp.

Liikumispuudega inimesele on iga tehtud samm tohutu pingutus, iga valesti astutud samm jälle üleliigne energiakulu, sõnas liitpuudega Katrin Puusepp.

Ta selgitas, et näiteks ei õnnestu tal kannust vett klaasi valada, sest tema silmad ei taba klaasi õiget asukohta.

Kodust väljaspool aitab tal liigelda mõni lähedane või siis kutsub ta selle tarvis enesele appi palgalise isikliku abistaja. «Mul on parem pool väga nõrk, seetõttu ei saa ma ka ratastooli ise liigutada. Nägemishäire tõttu ei ole ka ümbritsev mulle piisavalt selge,» rääkis Puusepp.

Olgugi et füüsiline erivajadus on suurel määral piiranud Katrini töövõimet, soovib ta endiselt leida endale rakendust ning sobiva töö leidmiseks on tal igal kuul asja töötukassasse.

Uks tehakse korda

Teda rõõmustas väga teadmine, et töötukassa avas Tartus Vaksali tänava esindusele lisaks kontori ka Kvartali ostukeskuses, kuhu ta ei pea enam autoga minema.

«Vaksali tänavasse polnud jalgsi võimalik saada. Sinna on pikk tee vastumäge. Et sealt üles saada, oleks köisraudteed tarvis,» muigas ta. Nüüd on tal võimalik kodust, Uuelt tänavalt, Kvartali töötukassasse lasta end abilisel ratastoolis sõidutada.

Eile võttiski Katrin Puusepp koos abilise Kristi Vindiga ette teekonna enda kodu juurest töötukassa uude kontorisse. Jalutuskäik Katrini kortermaja eest Kvartalini vältas napilt kümme minutit.

Tema abiline, õblukese kehaehitusega Kristi Vint, toimetas Katrini ratastooli juhtides äärmise professionaalsusega: allamäge sõites kallutas enda keha tagasi, et tooli hoogu pidurdada, ning enne äärekive tõstis ta osava jalanõksuga ratastooli koos Katriniga veidi õhku.

Töötukassa ukse juurde jõudes oli Kristi Vindil veidi tegemist, et Katrin koos ratastooliga koridori saada. Nimelt tuleb Turu tänaval asuv töötukassa uks lahti tõmmata.

«Uks käis veidi raskelt. Mina seda probleemi ei tunneta, sest ma ise ei pea ratastooli lükkama. Usun, et kui inimene peab üksi ratastooliga sõitma, võib tal sealt sisse pääsemine olla veidi keeruline,» sõnas Katrin Puusepp.

Lift «peksab segast»

Töötukassa Tartumaa osakonna juht Jane Väli nõustus, et välisuks käib veidi raskelt. «Seda ust saab seadistada nii, et ta kergemalt käima hakkaks. Teavitasin sellest ka maja haldusjuhti,» sõnas ta. Väli hinnangul peaks ukse kergemast käigust piisavalt abi olema ning automaatselt avanevat ust tarvis pole.

Neljandale korrusele töötukassa kontorisse viib lift, mis kõneleb oma tegevusest. Üles sõites ütles mahe naishääl liftikõlarist hetk pärast uste sulgumist: «Uksed sulguvad.» Alla sõites teatas lift miskipärast sõidu ajal, et uksed avanevad. Õnneks keset sõitu liftiuksed siiski lahti ei tulnud.

«Ma olen ka ise kuulnud, et lift teatab uste sulgumisest pärast seda, kui uksed on juba sulgunud. Kahtlustan, et lift hakkas «segast peksma» pärast seda, kui sellega transporditi meie kontorisse raskeid asju, näiteks mööblit,» selgitas Jane Väli. Ta teatas ka maja haldajale, et lifti tarkvara tuleb üle vaadata ja uuesti programmeerida.

Kvartali neljandal korrusel asuva töötukassa kontori lahenduste kohta ei olnud Katrin Puusepal ühtegi kehva sõna öelda. «Osakonna juhataja Jane Väli palus mul ka inva-WC üle vaadata. Annan sellele hindeks neli pluss.»

Väli selgitas, et sai Puusepa käest häid nippe, kuidas käimlat erivajadustega inimeste tarvis veel paremaks muuta. «Katrin selgitas, et tal on parem pool nõrgem. Tema soovitusel võiks tualettpaberi hoidja olla põrandal selliselt, et seda saaks jalaga nihutada,» rääkis töötukassa Tartumaa osakonna juht.

Katrin Puusepp täpsustas, et pole olemas universaalset erivajadusega inimest, seega soovitab ta ka teistelt töötukassa erivajadusega külastajatelt ruumilahenduste kohta nõu küsida.

Iga samm on pingutus

«Liikumispuudega inimese jaoks on iga tehtud samm tohutu pingutus. Iga valesti astutud samm jälle üleliigne energiakulu,» selgitas Puusepp, kel iseendaga hakkamasaamine on igapäevane võitlus.

Ratastooli ja abilise toel liikuval Puusepal on väga hea meel, et järjest enam mõeldakse avalikus ruumis erivajadustega inimeste peale. Siiski on siinmail neis asjus veel palju arenguruumi.

«Millegipärast on eestlastele nii omane, et enne kui värv kuiv, tuleb pood lahti teha,» märkis ta, viidates asjaolule, et puudujääke uues töötukassa kontoris asutakse kõrvaldama alles pärast selle avamist.

Jane Väli selgitas, et paljuski on probleem selles, et kõiki kitsaskohti pole võimalik alati ette näha. «Me räägime praegu ikkagi pisiasjadest, nagu raskelt käiv uks ja valesti kõnelev lift. Suuri möödalaskmisi pole õnneks olnud. Seda muret, et peaks hakkama kuhugi seina sisse auku tegema või midagi oleks kapitaalselt valesti, ikkagi pole,» lisas ta.

Enne töötukassa uue kontori avamist andis Jane Väli väitel selle ruumidele heakskiidu ka MTÜ Ligipääsetavuse Foorum, mis uurib, kas hooned ja rajatised on erivajadustega inimestele kasutajasõbralikud. Ligipääsetavuse Foorumi juhatuse liige Villu Urban aga teatas eile Tartu Postimehele, et nemad pole töötukassa Kvartalis avatud uut kontorit üle vaadanud.

Märksõnad
Tagasi üles