Raimu Hanson: päev, mis tegi Tartu väga tähtsaks

Raimu Hanson

FOTO: Ove Maidla

Tartu vapil kujutatud võti ja mõõk annavad märku, et meie linn on legendi kohaselt pühameeste Peetruse ja Pauluse kaitse all. Peeterpaulipäev on 29. juunil. Seda on kaheksa korda tähistatud kui Tartu linna päeva. Väga ilus on kuulata, kui soojal suvehommikul helisevad üle rahulike tänavate ja parkide, üle laisalt loksuva jõe kirikukellad. Jaani kiriku tornis on neid kaks, mõlemad aastast 1999, ühel nimeks Peetrus ja teisel Paulus.


Aga veel rohkem on Tartu linna päev minu meelest hoopiski 2. veebruar. Seekordsel küünlapäeval saab juba 91 aastat hetkest, kui Vene delegatsioon oli sunnitud alla kirjutama rahulepingule. Rahu sõlmimise paik andis tähtsale sündmusele nime.

Et 2. veebruar on Tartu rahu sõlmimise aastapäev, teab palju rohkem inimesi kui peeterpaulipäeva paiknemisest kalendris. Meie linna nimi on sel päeval paljudel keelel ja meelel – nii Eestis kui ka Venemaal ja mujalgi. Emajõe Ateenas on heisatud tavalisest rohkem lippe, mõnigi paneb just seda päeva silmas pidades selga pidulikumad rõivad.

Kõnepuldis või vabas õhus mikrofoni ees, aga ka keskusteludes väiksemas ringis tuleb jutuks kunagiste vägevate diplomaatide saavutus, mis omakorda toetus Vabadussõjas võidelnute vaprusele.

Mõnigi meenutab Tartu rahu aastapäeva tähistamise suurt vastasseisu – kellele kõigest, kellele juba 23 aastat tagasi –, millest on paljudel silmade ees kinniskujundina pilt kilpide ja koertega miilitsatest. Inimloomne müür oli tol külmal küünlapäeval püstitatud selleks, et hoida rahvast rahulepingu allakirjutamise hoonest eemal.

Aga küünalt oli raske vaka all hoida ja siin me nüüd oleme. Nii et Eesti delegatsiooni juhi Jaan Poska näoline mälestusmärk Vanemuise 35 hoone seinal tuletab väga paljudele meelde küll 2. veebruari 1920, aga paljudele ka 2. veebruari 1988.

Kumb on tähtsam? Kas peeterpaulipäev või Tartu rahu aastapäev? Kumb päev on rohkem Tartu päev?
 

Tagasi üles