Vambola Paavo: kes aitaks linna?

Vambola Paavo

FOTO: SCANPIX

Suutmatust libeduse ja lumetõrjega on kõige lihtsam ilmaolude kaela veeretada. Kaks pikka talvekuud tuiskude ja hangedega on veel ees ning sünoptikud lubavad taevast aina lisa. Praegu südalinnas avanev pilt meenutab hiljuti telerist nähtud filmi väikese jääaja saabumisest USAsse.


Enne aastavahetust saime teada, et lume äravedu parklatest ja ristmikelt ei tasu loota, sest ainuke laadur läks katki. Miks siis keegi ei kontrollinud suve lõpul tehnika valmisolekut, et võimalikud puudused hooaja alguseks kõrvaldada? Talv ei jää kunagi tulemata.

Kirume nõukogude aega, ent midagi pole paarikümne aastaga muutunud. Ikka parandame tehnikat südatalvel ja hädades süüdistame teisi.

Vene ajal oleks sellise suhtumise ja saamatuse peale ammu pead lennanud ja asjamehed «kohvile» kutsutud. Praegu on aga maad võtnud üleüldine süüdimatus, sest karistust nagunii ei järgne ning vabandusi aina pudeneb.

2011. aasta linna eelarve koostajatel ei tulnud oktoobris-novembris kordagi pähe mõtet suurendada lumekoristusele vajaminevat raha. Arvud pandi paika nende aastate põhjal, kui tooni andsid lumevaesed talved. Klimatoloogide kinnitusel muutuvad meie talved aga külmemaks ja lumerohkemaks.

Linna vastu kohtusse

Kõige ohtlikumad kohad liikluses on praegu koolide läheduses olevad ülekäigurajad. Hanged on nii kõrged, et nende tagant on jalakäijat raske, kui mitte võimatu märgata. Rääkimata siis lastest, kes pärast tunde ülemeelikult koju tõttavad.

Tartu koolijuhid peavad (isegi on kohustatud laste elu ja tervise nimel) linnavalitsuse ametimeeste südamele koputama, et koolide ja lasteaedade juures asuvad teed-tänavad vastaksid vähimatelegi ohutusnõuetele.

Ristmike ümbrusest tuleks hanged paari meetri ulatuses koristada, et pööret sooritavad juhid saaksid ohutult kõrvaltänavast välja keerata. Resoluutsemalt võiks oma sõna sekka öelda liikluspolitsei.

Kaunase puiesteel asub kolm kooli, lapsi liigub piirkonnas palju, ent ülekäiguradade juures kõrguvate vallide äravedamine ei näi kedagi huvitavat.

Samasugune pilt avaneb Veeriku kooli ja Raatuse gümnaasiumi juures. Õnnetuse korral jääb süüdi autojuht, mitte ametnik.

Meie inimesed on leplikud. Kui juhtub õnnetus ja keegi või miski (ka auto) saab kannatada, tuleks aga võtta nagu Ameerikas koos juristiga ette kohtutee ning süüdlaselt (omavalitsuselt) kahjutasu sisse nõuda.

Ametnikud on varmad eramute omanikke puhastamata kõnniteede pärast trahvima ning ettekirjutusi tegema. Kes trahvib tegemata tööde pärast linna?

Meil on igakuist abiraha saavad töötud. Neile tuleks anda pihku labidad ja panna hädaabi tööde raames lund rookima.

Linn ei suuda tänavaid ja parklaid puhastada, küll aga oskab tasulisel parkimisalal olematu teenuse eest raha küsida, kuid au ja kiitus erafirmadele. Suuremate kaubakeskuste ümber asuti sahkama kohe pärast hiljutist tuisku.

Eeskujulikumad parklad, kui neid praegu nii võib nimetada, on praegu Selverite ümbruses, Tartu Näitustel, Lõunakeskuse juures ja ka Aura esine. Erafirmad teevad kõike oma raha eest ega küsi linnalt sentigi.

Potjomkinluse näide on mööda Riia tänavat järjestikku sõitvad viis sahka. Oleks võinud ühe saha saata Aardla ja teise Ravila tänavale. Variku linnajaos Timuti ja Voolu tänava eramute kandis pole mitu nädalat lumelükkamist nähtud ja vanurid kahlavad kauplusesse ning arsti juurde poole sääreni lumes. Kui keegi vajab abi, siis on kiirabil ja päästeametil tükk tegu hädalise juurde jõudmisega.

Kuhu kõigepealt?

Aura juhataja Tiia Teppan võitles spordiasutuse esise puhastamise eest nagu lõvi: «Miks oli vaja hakata jõulu esimesel pühal puhastama raeplatsi, kui oli teada, et Aura avab uksed südapäeval.

Klientidel polnud muud valikut kui jätta oma sõidukid lumme, mõistagi jäid need koristamisel ette. Sahad saabusid alles pärastlõunal. Puhastamist võinuks alustada esmalt Zeppelini eest ja raekoja esine oodata. Prioriteedid ei olnud paigas.»

Volikogu linnamajanduse komisjon eesotsas Verni Loodmaga pani ette enne suure lume tulekut selgeks teha, mis järjekorras mida tehakse, ja kui vaja, siis välja kuulutada eriolukord. Teda aga ei kuulatud!

Üks eelistusi peaks olema ka kalmistute ümbrus. Raadi parkla on paksu lumme mattunud ja kadunukese viimsel teekonnal pole saatjatel oma sõidukeid kusagile jätta. Parem pole seis Pauluse kalmistu ümber.

Aastakümneid vana Kommunisti laadur oli lumetõrjel truu abimees, aga mingi osa purunes ja masin on rivist väljas. Linnal pole ka korralikku lumepuhurit, küll aga on see olemas lennujaamal ja maanteeametil. Linn võiks ju tehnikat laenata, iseasi, kas omanikud raatsivad loovutada.

Suvel abistasime Venemaad võitluses metsatulekahjudega. Nüüd võiks linnavalitsus abipalvega pöörduda sõpruslinna Pihkva poole – ehk venelased laenaksid talve lõpuni ühe rootori ja laaduri, et saaksime oma tänavatele normaalse ilme anda. 
 
On vaja suhelda eri ametkondadega ja koostööd teha.

Tagasi üles